(167.11) üks tähtkuju (100 süsteemi) . . . . . . . . . . . 100 000 maailma
15:2.21 (167.12) üks universum (100 tähtkuju) . . . . . . . . . 10 000 000 maailma
15:2.22 (167.13) üks väikesektor (100 universumit) . . . . . . 1 000 000 000 maailma
15:2.23 (167.14) üks suursektor (100 väikesektorit) . . . . 100 000 000 000 maailma
15:2.24 (167.15) üks superuniversum (10 suursektorit) . . . 1 000 000 000 000 maailma
15:2.25 (167.16) Kõik niisugused hinnangud on parimal juhul ligikaudsed, sest lakkamatult kujuneb uusi süsteeme, samal ajal kui mõned teised korrastised oma ainelise eksistentsi teatud ajaks lõpetavad.
3. Orvontoni superuniversum
15:3.1 (167.17) Kõik need täheilmad, mida Urantialt palja silmaga näha võib, kuuluvad tegelikult suuruniversumi seitsmendasse osasse ehk Orvontoni superuniversumisse. Hiiglaslik Linnutee tähesüsteem kujutab endast Orvontoni keskset tuuma ning jääb suurel määral teie kohalikust universumist väljapoole. See tohutu kogum päikesi, tumedaid kosmosesaari, kaksiktähti, kerasparvi, tähepilvi, spiraalseid ja muid udusid moodustab koos üksikplaneetide müriaadidega kellamehhanismitaolise pikaksvenitatud ringjoone kujulise rühmituse, mis kujutab endast umbes üht seitsmendikku asustatud arenevatest universumitest.
15:3.2 (167.18) Kui vaatate suurt Linnuteed Urantia astronoomilisest asukohast risti läbi naabersüsteemide, siis näete, et Orvontoni taevakehad liiguvad otsekui mööda hiiglaslikku pikaksvenitatud tasandit, mille laius on märksa suurem kui paksus, pikkus aga palju suurem kui laius.
15:3.3 (167.19) Niinimetatud Linnutee vaatlemisel võib ühes teatavas suunas taevast jälgides täheldada Orvontoni tähetiheduse suhtelist kasvu, ent kui heita pilk nii ühele kui ka teisele poole kõrvale, siis tähtede tihedus kahaneb; meie ainelise superuniversumi põhitasandist kaugenedes väheneb tähtede ja muude taevakehade arv. Kui jälgimisnurk on soodne, siis te vaatate selle maksimaalse tihedusega ala keskkohta silmitsedes Jumaluste asupaiga ning kõikide asjade keskme poole.
15:3.4 (167.20) Orvontoni kümnest suuremast jaotusest on Urantia astronoomid ligilähedaselt identifitseerinud kaheksa. Ülejäänud kahte on keerukas eristada, kuna olete sunnitud neid vaatlema seestpoolt. Kui saaksite heita Orvontoni superuniversumile pilgu mõnest kaugest ruumipunktist, märkaksite otsekohe kõiki seitsmenda galaktika kümmet suursektorit.
15:3.5 (168.1) Teie väikesektori pöörlemiskese asub kaugel eemal, hiigelsuures ja tihedas Amburi tähepilves, mille ümber liigub teie kohalik universum ning kogu sellega seostuv loodu. Ning hiiglasliku alamgalaktilise Amburi süsteemi eri külgedel võite jälgida kaht suurt tähepilvede voogu, mis on nähtavad gigantsete tähespiraalidena.
15:3.6 (168.2) Selle füüsilise süsteemi keskseks osaks, kuhu kuulub teie Päike ning temaga seotud planeedid, on kunagise Andronoveri udu tuum. Seda endist spiraaludu on mõningal määral moonutanud gravitatsioonilõhed, mis seostusid sündmustega teie Päikesesüsteemi sünni ajal ning mida ajendas suure naaberudu lähenemine Andronoverile. See peaaegu kokkupõrge muutis Andronoveri suhteliselt kerajaks, ent ei hävitanud täielikult päikeste ning nendega seotud füüsiliste rühmade kahesuunalist liikumist. Teie Päikesesüsteemile kuulub praegu üsnagi keskne koht tolle moonutatud spiraali ühes harus, mis asub ligikaudu poolel teel selle tähehoovuse keskmest tema äärealale.
15:3.7 (168.3) Nii Orvontoni Amburi-sektor kui ka kõik muud sektorid ja alajaotused tiirlevad Uversa ümber ning nii mõnedki Urantia tähevaatlejatele peamurdmist pakkunud probleemid johtuvad silmapetetest ja suhtelistest moonutustest, mida põhjustavad järgmised mitmekordsed tiirlevad liikumised:
15:3.8 (168.4) 1. Urantia tiirlemine oma päikese ümber;
15:3.9 (168.5) 2. teie Päikesesüsteemi liikumine ümber endise Andronoveri udu tuuma;
15:3.10 (168.6) 3. Andronoveri täheperekonna ning temaga seotud täheparvede liikumine ümber Nebadoni tähepilve tiirlemise ja gravitatsiooni ühiskeskme;
15:3.11 (168.7) 4. kohaliku Nebadoni tähepilve ja sellega seostuva loodu tiirlemine nende väikesektori keskme, Amburi ümber;
15:3.12 (168.8) 5. saja väikesektori, kaasa arvatud Amburi tiirlemine nende suursektori ümber;
15:3.13 (168.9) 6. kümne suursektori liikumine ehk niinimetatud tähetriiv ümber Orvontoni keskuse Uversa;
15:3.14 (168.10) 7. Orvontoni ja kuue temaga seotud superuniversumi liikumine ümber Paradiisi ning Havona ehk superuniversumi kosmosetasandi vastupäeva suunatud ringkäik.
15:3.15 (168.11) Neid mitmekordseid liikumisi on mitut liiki. Teie planeedi ning teie Päikesesüsteemi kosmoserajad on pärit nende tekkimisest, oma loomult algupärased. Orvontoni absoluutne vastupäeva suunatud liikumine on samuti loomuldasa algupärane, sisaldudes olemuslikult tervikuniversumi ehitusplaanides. Vahepealsed liikumised on aga päritolult mitmetasandilised, johtudes osalt aine-energia loovuslikust jaotumisest superuniversumite vahel, osalt aga Paradiisi jõukorraldajate arukast ja sihipärasest tegutsemisest.
15:3.16 (168.12) Havonale lähedasemad kohalikud universumid asuvad tihedamalt üksteise ligi ning üksteise peal paikneb rohkem kihte. Ent igavesest keskmest eemaldudes kohtab süsteeme, kihte, ringlusi ning universumeid ikka harvemini ja harvemini.
4. Udud — universumite eelkäijad
15:4.1 (169.1) Ehkki loomine ja universumi korrastamine jäävad igaveseks ajaks lõpmatute Loojate ning nende kaaslaste juhtimise alla, kulgeb kogu nähtus vastavalt kindlaksmääratud korrale ning kooskõlas jõu, energia ja mateeria gravitatsiooniseadustega. Kuid kosmose universaalse jõulaenguga on seotud midagi salapärast: me adume küll üsna hästi ainelise loodu korrastamist ultimaatonite tasandist kõrgemal, kuid ei mõista täielikult ultimaatonite kosmilist päritolu. Usume kindlalt, et need jõud, millest ultimaatonid pärinevad, lähtuvad Paradiisist, sest läbitavas kosmoses moodustab nende igavese liikumise trajektoor Paradiisi täpse kontuurjoone. Kuigi see kosmose jõulaeng, kogu ainestumise esivanem, jääb Paradiisi gravitatsiooni suhtes inertseks, reageerib ta siiski pidevalt ala-Paradiisi ligidusele, ringeldes ilmselt ala-Paradiisi keskmest sisse ja välja.
15:4.2 (169.2) Paradiisi jõukorraldajad muundavad kosmose võimsusvaru ürgjõuks ning arendavad selle eelainelise potentsiaali füüsilise reaalsuse esmasteks ning teisesteks energiailminguteks. Kui see energia jõuab niisugustele tasanditele, kus ta hakkab reageerima gravitatsioonile, astuvad tegevusse superuniversumi valitsusse kuuluvad võimsusesuunajad koos oma kaaslastega ja alustavad igikestvat korraldustööd, mille sihiks on aja- ning ruumiuniversumite mitmesuguste võimsusringluste ja energiakanalite loomine. Just nõnda sünnib kosmosesse füüsiline aine ja nii valmistataksegi kõik ette, et alustada universumi korrastamist.
15:4.3 (169.3) Seesugune energia segmenteerimine kujutab endast nähtust, mida Nebadoni füüsikud kunagi lahendada ei ole suutnud. Peamine raskus peitub tõigas, et Paradiisi jõukorraldajad on peaaegu täielikult ligipääsmatud ning ehkki elavad võimsusesuunajad on täiesti pädevad kosmoseenergiat käsitsema, ei ole neil vähimatki aimu nende energiate päritolust, millega nad nii osavasti ja targalt manipuleerivad.
15:4.4 (169.4) Paradiisi jõukorraldajad on udude alusepanijad: nende võimuses seisab kutsuda oma kosmosesoleku ümber esile vapustavaid jõutsükloneid, ja kui sellised keeristormid on juba kord puhkenud, siis pole neid võimalik peatada ega vaigistada enne, kui kutsutakse tegevusse kõikeläbistavad jõud, et lõpuks saavutada universumiaine ultimaatonlike üksuste
