eelneb sellele. Siiski suurendab Kohandaja kohalolek isiksuse kvalitatiivseid ilminguid. Isa juurest saabudes on Mõttekohandajad oma olemuselt täiesti ühesugused, iga isiksus aga on erinev, algupärane ja ainuline. Lisaks määravad ja täpsustavad isiksuseilminguid omavahel seostuvad ainelise, mõis tusliku ja vaimse olemusega energiad, mis moodustavadki isiksuseilmingute olemuslikud raamid.
16:8.4 (194.4) Isiksused võivad üksteisega sarnaneda, kuid mitte kunagi pole nad identsed. Ühte kindlasse seeriasse, tüüpi, klassi või algkujusse kuuluvad isikud võivad olla ja ongi üksteise moodi, aga iialgi ei ole nad identsed. Isiksus on üksikisiku see omadus, mida me tunneme ning mis võimaldab meil tulevikuski säärast olendit ära tunda, hoolimata tema kuju, meele või vaimu seisundis toimunud muutuste olemusest ja ulatusest. Isiksus on iga indiviidi niisugune osa, mis lubab meil seda isikut ära tunda ja eksimatult samastada tollega, keda me varem tundsime — identifitseerida sõltumata sellest, kui suurel määral ta võib olla muutunud oma isiksuse ilmingute ja väljendamise välise külje teisenemise tõttu.
16:8.5 (194.5) Loodud-olendi isiksusele on tunnuslikud kaks surelikele omases käitumisreaktsioonis ilmnevat ja iseloomulikku nähtust: eneseteadvus ning sellega seostuv suhteliselt vaba tahe.
16:8.6 (194.6) Eneseteadvus kätkeb endas intellektuaalset teadlikkust isiksuse tegelikkusest ning sinna kuulub võime ära tunda teiste isiksuste reaalsust. Ta annab tunnistust sellest, et olend suudab individuaalselt kogeda kosmilisi reaalsusi, aga samuti on suutlik kogema nende reaalsuste kaudu; isiksussuhetes universumiga võrdub see identiteedi staatuse saavutamisega. Eneseteadvus tähendab meelehoolekande tegelikkuse äratundmist ning loova ja määrava vaba tahte suhtelise iseseisvuse mõistmist.
16:8.7 (194.7) Inimisiksusele omast eneseteadvust iseloomustav suhteliselt vaba tahe avaldub järgmistes ilmingutes:
16:8.8 (194.8) 1. kõlbeline otsustamine, kõrgeim tarkus;
16:8.9 (194.9) 2. vaimne valik, tõe tajumine;
16:8.10 (194.10) 3. isetu armastus, vendluse teenimine;
16:8.11 (194.11) 4. sihikindel koostöö, ustavus rühmale;
16:8.12 (194.12) 5. kosmiline taip, universumitähenduste adumine;
16:8.13 (194.13) 6. isiksuse pühendumine, siiras andumine Isa tahte täitmisele;
16:8.14 (195.1) 7. palveldamine, jumalike väärtuste siiras järgimine ning puhtsüdamlik armastus jumaliku Väärtusteandja vastu.
16:8.15 (195.2) Urantia-tüüpi inimisiksust võib vaadelda toimivana füüsilises mehhanismis, mis kujutab endast Nebadoni-tüüpi organismi planetaarset teisendit. See organism kuulub elu aktiveerimise elektrokeemilisse klassi ning on varustatud kosmilise meele Orvontoni seeria Nebadoni klassi algkujuga, kuhu kuulub vanemlik järglaste saamine. Isiksuse jumaliku kingituse annetamine niisugusele meelega varustatud surelikule mehhanismile toob endaga kaasa kosmilise kodakondsuse väärikuse, võimaldades sellisel loodud surelikul olendil hakata kohe reageerima kosmose kolme põhilise meelereaalsuse olemuslikule äratundmisele. Need kolm põhireaalsust on järgmised:
16:8.16 (195.3) 1. füüsilise põhjuslikkuse ühetaolisuse matemaatiline ehk loogiline äratundmine;
16:8.17 (195.4) 2. kõlbelise käitumise kohustuse mõistuspärane äratundmine;
16:8.18 (195.5) 3. osadusel rajanevast Jumaluse palveldamisest tulenev usk, mis seostub inimkonna armastava teenimisega.
16:8.19 (195.6) Niisuguse isiksuseanni täielik toimimine kujutab endast ärkavat äratundmist oma sugulusest Jumalusega. Seesugune isiksus, kus elab ka Jumal-Isa eelisikuline fragment, on tõesti ja tegelikult Jumala vaimne poeg. Selline loodud-olend ei näita üles mitte ainult suutlikkust võtta vastu jumaliku kohaloleku kingitust, vaid reageerib ka kõikide isiksuste Paradiisi-Isa isiksusegravitatsiooni ringlusele.
9. Inimteadvuse reaalsus
16:9.1 (195.7) Isiksuslikku olendit, kes on varustatud kosmilise meelega ja kelle sisimas elab Kohandaja, iseloomustab kaasasündinud võime mõista ja ära tunda energiareaalsust, meelereaalsust ning vaimureaalsust. Sel moel on tahteolend niisiis varustatud Jumala tõelisuse, seaduse ja armastuse tajumiseks. Kui jätta kõrvale need inimteadvuse kolm võõrandamatut osa, siis on kogu inimkogemus tegelikult subjektiivne; üksnes intuitiivne paikapidavusest arusaamine kinnitab ühendumist nende kolme universumireaalsuse kosmilise äratundmisega.
16:9.2 (195.8) Jumalat tunnistav surelik suudab tajuda nende kolme kosmilise kvaliteedi ühinemise väärtust ellujääva hinge evolutsiooni jaoks, mis on inimese ülim ettevõtmine oma surelikus kehas, kus kõlbeline meel töötab koos sisimas elava jumaliku vaimuga selle nimel, et dualiseerida surematut hinge. Juba tekkehetkest peale on hing reaalne, teda iseloomustavad kosmilise ellujäämise omadused.
16:9.3 (195.9) Kuigi surelikul inimesel ei õnnestu loomulikku surma vältida, jäävad ometi Mõttekohandaja kestva kogemuse osana elama selle sureliku inimkogemuse tõelised vaimsed väärtused. Sellise mitte-ellujääja isiksuslikud väärtused säilivad ühe tegurina tegelikustuva Ülima Olendi isiksuses. Isiksuse niisugused püsivad omadused kaotavad küll oma identiteedi, aga ei mineta lihaliku, sureliku elu vältel kogutud kogemuslikke väärtusi. Identiteedi ellujäämine sõltub morontia-seisundisse jõudnud ning üha kõrgemat jumalikku väärtust saavutava surematu hinge ellujäämisest. Isiksuse identiteet jääb elama hinge ellujäämises ja selle kaudu.
16:9.4 (195.10) Inimesele omane eneseteadvus tähendab ka seda, et ei aduta mitte ainult enese teadvusliku mina, vaid teistegi minade reaalsust ning veel sedagi, et niisugune äratundmine on vastastikune, et mina tuntakse, kui ta ise tunneb. See avaldub inimese sotsiaalses elus. Ent kaasolendi reaalsuses ei saa te kunagi olla niisama absoluutselt kindel kui teie enese sisimas elava Jumala kohaloleku reaalsuses. Sotsiaalne teadvus ei ole võõrandamatu nagu jumalateadvus, vaid on kultuurilise arengu saadus, mis sõltub teadmistest ja sümbolitest ning sellest, millist osa mängivad sealjuures inimese olemuslikud annid — teadus, kõlblus ja religioon. Ning ühiskonnastunud kujul moodustavadki need kosmilised kingid tsivilisatsiooni.
16:9.5 (196.1) Tsivilisatsioonid ei ole püsivad, sest nad pole kosmilised ning ei ole ühe või teise rassi üksikisikutele kaasasündinult omased. Teaduse, kõlbluse ja religiooni kui inimese olemuslike tegurite ühiste pingutustega tuleb tsivilisatsioone kasvatada. Tsivilisatsioonid tulevad ja lähevad, ent teadus, kõlblus ja religioon jäävad ellu pärast igasuguseid vapustusi.
16:9.6 (196.2) Jeesus mitte ainult ei ilmutanud inimesele Jumalat, vaid andis talle — kõikidele inimestele — ka uue ilmutuse inimesest endast. Jeesuse elus avaneb teie jaoks inimene oma parimal kujul. Inimene muutub seeläbi nii kaunilt reaalseks, sest Jeesuse elus oli nõnda palju Jumalast, ning Jumala mõistmine (äratundmine) on kõikide inimeste jaoks olemuslik ja võõrandamatu.
16:9.7 (196.3) Kui vanemlik instinkt kõrvale jätta, ei ole omakasupüüdmatus tegelikult päris loomulik; teisi inimesi ei armastata ega teenita lihtsalt ja loomulikult. Isetu ja altruistliku ühiskonnakorra loomiseks on tarvis valgustatud mõistust, kõlblust ning religiooni, jumalatundmise kaudu avalduvat tungi. See, et inimene endale oma isiksust teadvustab — ehk eneseteadvus — sõltub ka täiesti otseselt teiste teadvustamise faktist, sellest loomuomasest võimest ära tunda ja käsitada teiste isiksuste reaalsust inimisiksusest jumaliku isiksuseni.
16:9.8 (196.4) Põhialuselt peab omakasupüüdmatu ühiskondlik teadvus olema religioosne — seda siis, kui ta on objektiivne; vastasel korral jääb ta pelgalt subjektiivseks filosoofiliseks abstraktsiooniks, kus ei leidu kohta armastuse jaoks. Vaid Jumalat tundev indiviid suudab armastada
