loodu. Kõik need seitse superuniversumit moodustavad osakese tervikuniversumist, kuhu kuuluvad ka väliskosmoses paiknevad asustamata, kuid kujunevad universumid.
I. Jumalus ja jumalikkus
0:1.1 (2.1) Universumite universumis kohtab jumalusliku tegevuse märke kosmiliste reaalsuste, mõistuslike tähenduste ja vaimsete väärtuste erinevail tasandeil, ent kõik need abistavad tegevused — isikuline või mitte — on jumalikult kooskõlastatud.
0:1.2 (2.2) JUMALUST saab isikustada Jumalana, ta on eelisikuline ja üliisikuline sellisel moel, mis pole inimesele täiel määral mõistetav. Jumalust iseloomustab reaalne või potentsiaalne ühtsus kõikidel reaalsuse mateeriaülestel tasanditel, loodud-olendid mõistavad seda ühendavat omadust kõige paremini jumalikkusena.
0:1.3 (2.3) Jumalus toimib isikulisel, eelisikulisel ja üliisikulisel tasandil. Täielik Jumalus on tegev seitsmel tasandil:
0:1.4 (2.4) 1. staatiline—eneses olev ja iseolev Jumalus;
0:1.5 (2.5) 2. potentsiaalne—oma tahet järgiv ja endale sihte seadev Jumalus;
0:1.6 (2.6) 3. ühendav—isikustunud ja jumalikult vennalik Jumalus;
0:1.7 (2.7) 4. loov—ennast jagav ja jumalikult ilmutunud Jumalus;
0:1.8 (2.8) 5. arenev—avarduv ja loodud-olendi poolt äratuntud Jumalus;
0:1.9 (2.9) 6. ülim—ennast kogev ning loodud-olendit ja tema Loojat ühendav Jumalus. Jumalus, kes toimib suuruniversumi aegruumiliste ülemjuhtidena esimesel tasandil, mida loodu ära tunneb; mõnikord kutsutakse teda ka Jumaluse Ülimuslikkuseks;
0:1.10 (2.10) 7. viimane—projitseerunud ning aegruumi piire ületav Jumalus. Kõikvõimas, kõiketeadev ja kõikjalolev Jumalus. Jumalus, kes toimib mingil teisel, ühilduval jumalikkuse avaldumise tasandil tervikuniversumi tõhusate ülemjuhtijatena ja absoniitsete alalhoidjatena. Suuruniversumi eest hoolt kandvate Jumaluste tegevusega võrreldes on see absoniitne funktsioon tervikuniversumis võrdväärne kõikse ülemjuhtimise ja ülima toetusega, mida mõnikord nimetatakse Jumaluse Lõplikkuseks.
0:1.11 (2.11) Reaalsuse piiritletud tasandile on iseloomulik loodud-olendite elu ja aegruumi piirangud. Piiritletud reaalsustel ei pruugi olla lõppu, aga neil on alati olemas algus — nad on loodud. Jumaluse Ülimuslikkuse tasandit võib vaadelda kui piiritletud eksistentside suhtes avalduvat funktsiooni.
0:1.12 (2.12) Reaalsuse absoniitset tasandit iseloomustavad alguseta ja lõputa asjad ja olendid ning aja ja ruumi piiride ületamine. Absoniite ei ole loodud: nad ilmuvad — nad on lihtsalt olemas. Jumaluse Lõplikkuse tasand tähendab absoniitsete reaalsustega seonduvat funktsiooni. Millal iganes ületatakse aeg ja ruum, sündigu see ükskõik millises tervikuniversumi osas, põhjustab selle absoniitse ilmingu Jumaluse Lõplikkuse tegevus.
0:1.13 (2.13) Absoluutne tasand on alguseta, lõputa, ajata ja ruumita. Näiteks Paradiisisaarel pole ei aega ega ruumi, Paradiisi aegruumiline seisund on absoluutne. Paradiisi Jumalused on saavutanud selle tasandi eksistentsiaalselt Kolmsuses, ent see kolmas, ühendava Jumaluse avaldumistasand pole kogemuslikult täiesti ühildunud. Ükskõik millal, kus ja kuidas Jumaluse absoluutne tasand ka ei toimi, alati avalduvad Paradiis-absoluutsed väärtused ja tähendused.
0:1.14 (3.1) Jumalus võib olla eksistentsiaalne nagu Igaveses Pojas, kogemuslik nagu Ülimas Olendis, ühendav nagu Seitsmekordses Jumalas, jagamatu nagu Paradiisi-Kolmsuses.
0:1.15 (3.2) Jumalus on kõige jumaliku allikas. Jumalus on iseloomulikult ja eranditult jumalik, aga kõik, mis on jumalik, ei tarvitse tingimata olla Jumalus, ehkki seda kooskõlastatakse Jumalusega ning see püüab saavutada Jumalusega mingit ühtsuse faasi — vaimset, mõistuslikku või isikulist.
0:1.16 (3.3) JUMALIKKUS on Jumaluse iseloomulik, ühendav ja kooskõlastav omadus.
0:1.17 (3.4) Loodud-olendid mõistavad jumalikkust kui tõde, ilu ja headust; isiksuses seostub see armastuse, halastuse ja teenimisega; mitteisikulistel tasanditel avaldub see õigluse, võimu ja suveräänsusena.
0:1.18 (3.5) Jumalikkus võib olla täiuslik — täielik — nagu Paradiisi täiuslikkuse eksistentsiaalsel ja looja tasandil; ta võib olla ebatäiuslik nagu aegruumi evolutsiooni kogemuslikul ja loodud-olendite tasandil; ta võib olla ka suhteline, ei täiuslik ega ebatäiuslik, nagu on Havonas eksistentsiaalsete-kogemuslike suhete teatud tasanditel.
0:1.19 (3.6) Kui üritame aduda täiust kõigis suhtelisuse faasides ja vormides, puutume kokku seitsme võimaliku variandiga:
0:1.20 (3.7) 1. absoluutne täius kõikides aspektides;
0:1.21 (3.8) 2. absoluutne täius mõnes faasis ja suhteline täius kõikides teistes aspektides;
0:1.22 (3.9) 3. absoluutsed, suhtelised ja ebatäiuslikud aspektid erinevates seostes;
0:1.23 (3.10) 4. absoluutne täius mõnes suhtes, ebatäiuslikkus kõikides teistes;
0:1.24 (3.11) 5. absoluutset täiust mitte üheski suunas, suhteline täius kõikides avaldumisvormides;
0:1.25 (3.12) 6. absoluutset täiust mitte üheski faasis, suhteline mõnes, ebatäiuslikkus ülejäänud faasides;
0:1.26 (3.13) 7. absoluutset täiust mitte üheski omaduses, ebatäiuslikkus kõigis.
II. Jumal
0:2.1 (3.14) Arenevad surelikud loodud-olendid tunnevad vastupandamatut soovi väljendada oma piiratud arusaamu Jumalast sümbolitena. Inimese teadlikkus oma kõlbelisest kohusest ja tema vaimne idealism kujutavad endast väärtustasandit — kogemuslikku reaalsust —, mida on raske sümboliseerida.
0:2.2 (3.15) Kosmiline teadvus eeldab Esimese Põhjuse, ühe ja ainsa mittepõhjusliku reaalsuse tunnistamist. Jumal, Kõikne Isa, toimib kolmel Jumalus-isiksuse tasandil, mis on alam-lõpmatu väärtusega ja kus jumalikkuse avaldumine on vaid suhteline:
0:2.3 (3.16) 1. eelisikuline tasand—nagu Isa fragmentide, näiteks Mõttekohandajate teenistuses;
0:2.4 (3.17) 2. isikuline tasand—nagu loodud ja sünnitatud olendite arengukogemuses;
0:2.5 (3.18) 3. üliisikuline tasand—nagu teatud absoniitsete ja nendega seotud olendite ilmnenud eksistentsis.
0:2.6 (3.19) JUMAL on sõnaline sümbol, mis märgib Jumaluse kõiki isikustumisi. Igal Jumaluse toimimise isikulisel tasandil nõuab termin erinevat definitsiooni ja teda tuleb igal tasandil veel edaspidi ümber defineerida, sest seda terminit võib kasutada Jumaluse erinevate — kooskõlastatud või alluvate — isikustumiste märkimiseks; näiteks: Paradiisi Loojad-Pojad — kohalike universumite isad.
0:2.7 (4.1) Terminit „Jumal”, nii nagu meie seda kasutame, võib mõista:
0:2.8 (4.2) määrangu järgi—nagu Jumal-Isa;
0:2.9 (4.3) konteksti järgi—kui seda kasutatakse teatud kindlast jumalustasandist või -seosest kõneldes. Kui tekib kahtlusi sõna „Jumal” täpse tõlgendamise osas, on soovitatav see siduda Kõikse Isa isikuga.
0:2.10 (4.4) Termin „Jumal”
