tunnetes, soovides kui ka võimetes. Ent üks asi jäi muutumatuks. Minatunne, vaikiv tunnistaja „mina ise“ on alati olemas olnud ja eksisteerib praegugi. Taju, et oled sellest teadlik, teadlik kogu käimasolevast protsessist. Teadvusta, et olid teadlik nii enne kui ka nüüd. Tea, et selles teadlikkuses ei ole midagi peale teadlikkuse: muutumatu ja surematu teadlikkuse.
Mida su keha ja vaim ka ei kogeks, on vaikiv tunnistaja – sinu seesmine mina – alati olemas olnud. See on su ajatu mina, igavene ise, mis ei jäta sind iialgi. Kuidas ta võikski? Sa võid kaotada keha ja mõistuse, kuid mitte kunagi iseend.
Juba teadmine, et meie elus on midagi püsivat, mõjub väga rahustavalt. Me tunneme end turvalisemalt, kui teame, et osa meist ei kõdune. Me ei pruugi osata seda seletada või teistele näidata, kuid ometi teame, et see miski on olemas ning sellest piisab. Ära muretse: varsti õpid seda kogemust elujõuliseks ja säravaks muutma. Uurime lähemalt, mida tähendab kõrgendatud teadvusseisundis elamine.
Enamik meist elab Newtoni seaduste, eesmärkidele orienteeritud põhjuste ja tagajärgede maal, olles kindlad, et täites tingimused X + Y, saame tulemuseks alati Z. Lahtiseletatult usume, et hea hariduse ja töökoha omandamine, pere loomine, maja ning koera soetamine toovad kaasa nii palju turvalisust ja jõukust, et võime elu lõpuni lihtsalt ja muretult läbi ajada. Kui paljud meist on jõudnud täpselt sinna, kuhu kümme aastat tagasi plaanisid jõuda? Peaaegu võimatu on eluplaani peensusteni täita. Elul on meiega teistsugused kavatsused. Me püüdleme selle poole, mida tahame, kuid elu kingib meile seda, mida vajame. Elu pakub meie teekonnale mõistlikke alternatiive ja kui osutame vastupanu, siis toob elu meile takistusi.
Rääkides elust pean silmas loodusseadusi, millele alluvad kõik. Seadusi, mis valitsevad meie liiki, planeeti ja kõiki muid üüratuid maailmu, mida me ei ole võimelised tajuma. Ja eelkõige pean silmas kõige olulisemat: käesoleva hetke täiuslikkuse tajumise seadust. Mis see on? Ära lase end sõnadest segadusse ajada. See on imelihtne. Käesoleva hetke tajumine on puhta teadlikkuse teadvustamine, lihtne üleminek tavateadvusest piiritusse teadvusesse, mida suudab vabalt igaüks, kes neid ridu loeb. See ongi puuduv lüli lapsepõlve vabaduse ning täiskasvanuea edumeelsuse vahel. Püsi minuga ja ma selgitan, kuidas see toimib, kuidas võita emakese looduse soosingut ning elada raskuste- ja stressivabalt. Tasub teada, et loodusseaduste painutamisel või rikkumisel ootab meid karistus. Lapsi juhib, suunab ja kasvatab ema. Täiskasvanutel võtab emake loodus ohjad üle. Nagu me juba teame, võib ta olla jõhker ja halastamatu või hoopis kaastundlik, armastav ja helde. Kõik oleneb sellest, missugune otsustame olla.
See ei ole mingisugune utoopiline väljamõeldud filosoofia. Minu sõnad on sama tõelised kui õhk, mida hingad. Meile on teada palju näiteid isikutest, kes on valinud üleva inimeksistentsi. Selleks pole tarvis midagi uut õppida, vaid osata mäletada, kes me oleme ja mis on meie põhiolemus. See on võrreldav lapsepõlve vabadusse naasmisega, jätkates samal ajal elamist piiratud ja kammitsetud täiskasvanute maailmas. See on lapsepõlve ja täiskasvanuea ühinemine uueks, erutavaks sulamiks, mis hõlmab mõlema parimaid omadusi. See on omamoodi valgustatus, avanemine tasasele väele, mis eksisteerib meis kõigis.
Täiuslikkuse tajumine
See ülev seisund ei ole veider ega meie haardeulatusest väljas. See ei ole meile mingilgi moel võõras. Otse vastupidi: see on niisama loomulik kui mõtlemine. Ja niisama lihtne kui taipamine. Tegemist ei ole inimeste seisukohalt millegi uuega. Mitte vähimalgi määral. See ei ole uutmoodi mõttelaad ega käitumine. Sa ei pea selle toimimisse isegi uskuma. Kui lõikad tavatingimustel sõrme, siis paraneb haav aja jooksul. Tervenemine on keha loomulik reaktsioon. Sa ei pea sundima haava tahtejõu abil paranema ega uskuma, et see juhtub. Tervenemine toimub automaatselt ja vähimagi jõupingutuseta. Ka tavapärasest pingutamisest ja kannatamisest kõrgemale tõusta on täiesti loomulik. Kohe kui selle selgeks õpid, hakkab su elu kiirgama rõõmu, rahu ja imetlust niisama vabalt ning loomulikult, nagu toimub haava paranemine.
See eriline seisund kuulub meile, inimestele, võimaldades loomulikku eemaldumist hetkeseisundiga kaasnevatest siselahkhelidest. Kas seda on raske õppida ja ellu rakendada? Üldsegi mitte! Kui järgid lihtsat vaatlemisreeglit, siis omandad täiusliku tajumisviisi niisama sujuvalt, kui koidik alistab pimeduse. Pärast muutuse toimumist tõused argieluprobleemidest ja – traumadest kõrgemale ning hakkad elama ühtaegu tavapäraselt ja taevalikult. Seisad kahe jalaga kindlalt maa peal ja avad südame inimlikkuse olemusele, kuid sisimas näed loovuse täiuslikkust.
Sa avastad, et täiuslikkuse tajumine ootab sind sügavaimates mõistusesoppides. Nagu helendavale kroonlehele maandunud liblikas, peatub sinu teadvus puhtal teadlikkusel. Seda muidugi juhul, kui tunned lihtsat reeglit, täiuslikkuse seadust: minna pole kuhugi, teha pole midagi. Valgustatuse reegel, mis jääb tegudele orienteeritud mõistuse silmis ähmaseks, muutub varsti leebeks meeldetuletuseks teisest maailmast, milles sa elad. Praegu ei pruugi sa seda tunda. Võimalik, et sinu teadvust tõmbab sagedamini argimurede ja – sekelduste poole. Sellest saame jagu. Alustame kohe väljaselgitamisega, missugused jõud töötavad sinu meeltes täiuslikkuse tajumise vastu.
• Sinu lapsepõlve elavdanud armastus on endiselt sinu sees.
• Tänapäeval on täiskasvanuiga justkui nooruse pikendus.
• Õnn kõigis oma väljundites – suhted, seks, raha ja palju muud – on tegelikkuse illusioon.
• Me oleme võimelised märksa suuremaks harmooniaks ja tervendamiseks, kui oleme seni arvanud.
• Sinu seesmine mina on igavene ja muutumatu.
• Selleks et täiel rinnal inimlikkust kogeda, tuleb läbi viia lihtne tajumuutus.
• Tavapärasest pingutamisest ja kannatamisest kõrgemale tõusta on täiesti loomulik.
• Sul on sünnipärane õigus täiuslikkust tajuda ja see on kergesti saavutatav.
3. PEATÜKK
Tundmine, mõtlemine ja käitumine
„Mõte on kõigi tegude eelkäija.“
Pilguheit sinu mõistusesoppidesse
Kumb on mõjuvõimsam: kas mõtted või olemus? Kui oled vihane, siis mõlgutad vihaseid mõtteid. Kui oled rõõmus, siis mõlgutad rõõmsaid mõtteid. Näib, et tunded mõjutavad mõtteid. Isegi kui pead end loogiliseks ja erapooletuks mõtlejaks, mõjutab sind ikkagi tolle päeva meeleolu. Tõtt-öelda võivad meie mõtted emotsioonide vaheldudes hetkega muutuda. Võime külmal ja vihmasel päeval aknast välja vaadates tunda kurbust ja üksindust, kuna lähedane inimene kolis teise linna. Meie mõtetes puudub energilisus ja ind. Ilmetud ja tuhmid mõtted on tundeseisundi peegeldus. Aga siis meenub meile tolle inimese kohta midagi toredat. Tuleb meelde ilus aeg, mil olime lähedased, ja meeleolu muutub paremaks. Selle tulemusena muutuvad mõtted särtsakamaks ja mõtteekraanil sähvivad magusmõrkjad mälestused. Järgmisena näeme võib-olla iseend tolle isiku uue kodu köögis kohvi joomas. Tuju tõuseb ning ka mõtetes algab elav liikumine. Viimaks otsustame inimesele juba samal päeval külla sõita. See süstib meisse silmapilkselt elevust. Meid haarab rõõm ja erutus ning mõtted rändavad heatujuliselt asjade pakkimisele ja õnnelikule taaskohtumisele. Emotsioonide täielik muutumine kurbusest ja üksindustundest rõõmsa elevuseni leidis aset paari südametukse jooksul. Üleminek elututelt ja süngetelt mõtetelt dünaamilistele ja elujaatavatele mõtetele toimus emotsioonitulva kaudu niisama kiiresti. Emotsioonidel on meie mõtete üle suur mõjujõud.
Oleme harjunud, et emotsioonid mõjutavad mõtteid. Kui mõtleme sammu võrra kaugemale, siis taipame, et mõtted mõjutavad käitumist. Näiteks
