style="font-size:15px;"> A. Kuldsaar Sõrvest.
Hiidlase emis kadunud ära. Ei leitud kusagilt.
Korra rääkis pererahvas jälle emise kadumisest. Äkisti kukub laua kapist põrsas põrandale. Jookseb tuba mööda, lusikas suus.
Pererahvas pannud imeks, kust põrsas tulnud. Neil põrsaid ei olnud.
Lähevad kapi poole. Teine põrsas kukub kapist välja.
Hakanud kappi vaatama. Leidnud emise põrsastega kapist.
Emis oli kapis põrsad teinud.
22. Hiidlase kõhutäis
A. Kuldsaar Sõrvest.
Kaks Hiidlast käinud Saaremaal. Jäenud peresse öömajale.
Peremees toonud suure vaagnaga leent, teisega räimi ja viimaks veel suure leiva. Leib aga olnud Hiidlaste oma.
Hiidlased söövad.
Teine sõnuma: “Mats ae! Täna õhtu saab õige hea vatsatäie. Aga leiba hoiame; seda võib kaasa võtta!”
Pärast söömist tänanud Hiidlased peremeest hea söögi eest.
Peremees vasta: “Mis sest nii tänada! Oli ju teie oma leib!”
“Mats ae! Ma ütlesin küll, õige meie oma leiva maik!” õhanud teine Hiidlane.
23. Ei me ole siit keetu võtnud
J. Sirdnak Narvast.
Hiiu Tõnts surnud ära. Teised Hiidlased teinud puusärgi.
Tõnts olnud pikk mees. Puusärk saanud lühike. Et Tõnts puusärki mahuks, võtnud Hiidlased Tõntsu jalgade otsast tükid ära. Tükid pandud puusärki.
Matuse ajal ütelnud õpetaja: “Tõnts oli ikka pikk mees, aga ei tea, kuidas ta nüüd nii lühike on!”
Hiidlased vasta: “Ei me ole siit keetu võtnud, mis ta oli, on ta tervelt teie ees!”
24. Tee joomine
O. Schantz Pootsist.
Hiidlane läinud mõisa. Tüdruk oli just teed keetnud. Tulnud ukse peale, ütelnud mõisa rahvale: “Mede rahvas, tulge, jooge ometi tee ära!”
Hiidlane seda kuuldes uksest volks! välja. Õues teisele Hiidlasele kaebama: “Hai nah na! Sii niisuke tidruk, et hoia eest. Kuri loom kutsub teed ära jooma! Prügime veel enne kui hilja on ära minna! Joovad meil tee käest ära, kudas siis veel mõisast välja pääseme!”
25. Odav sulane
Vigalast.
Hiidlane kaubelnud enesele sulast. Lubanud sulasele palga kõrva vaka vilja maha teha.
Sulane kaubaga rahul.
Et palk väike oli, Hiidlane ütlema: “Teeme õige kauba 10 aasta peale!”
Sulane sellegagi rahul. Vastab teisele: “Siis ei nõuagi ma vakka vilja palga juurde. Tee mulle ainult piotäis odre maha. Teise aasta jälle nii palju kui piotäiest odradest saab ja nii edasi iga aasta!”
Hiidlane rõõmus, et nii odavalt sulase saanud.
Enne kümmet aastat polnud aga Hiidlasel enam maa lappigi. Kõik kohad sulase vilja täis.
26. Hiidlase hobune
J. Sirdnak Narvast.
Kaupmehe poisid torgivad ja narrivad Hiidlase hoost. Hiidlane keelab. Ei poisid pane seda tähele.
Viimaks ütleb Hiidlane hobusele: “Seisa nüüd paigal, muidu nimetan ma su nime!”
Poisid narrivad Hiidlast ja Hiidlase hoost veel enam, et kuulda, mis nimi hobusel on.
Hiidlane põrutanud jalga ja ütelnud:
“Seisa paigal, sa kaupmeeste mära litakas!”
Rahvas puhkenud naerma. Kaupmehe poisid katsunud, et putkama saanud.
27. Hiidlane õpetajaks
J. Ratas V. Löevest.
Korra rääkinud Hiidlane Saaremaal: “Küll mind taheti Pühalepa kirikule õpetajaks panna, aga ma ise ei tahtnud hakata!”
“Kas sa oleksid arvanud ka ametiga valmis saavat?” küsinud Saarlane.
“Mis seal ees on, et valmis ei saa, kui aga tahad va suu kätte võimuse anda!” vastanud Hiidlane.
28. Isa silmad, ema nina
J. Ratas V. Löevest.
Hiidlane olnud naisega hirmus kuri, et naesel last ei olnud. Lubanud naese merde ära uputada.
Korra olnud Hiidlane kottu ära. Naene saanud kogemata öökulli kätte.
Nüüd hea nõuu peetud. Naene kutsunud külast vanaema, mähkinud öökulli ilusasti riiete sisse.
Mees tulnud koju. Vanalemal kohe uudist tääkida: “Tule, vaata, naesel laps!”
Mehel hea meel: “Kus ta eige on?”
Vanaema: “Tule, vaata, sängis naese kaenlas!”
Mees vaatab: “Jah, õige tubli poiss küll: isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise küüned.”
Hiidlane varrude vasta valmistama. Laupäeval enne seda lasknud naene öökulli lahti.
Kull lennanud aknast välja oma teed.
Mees seda nähes hüüdma: “Oh sa armuline aeg, küll on see aga õnnis laps, läheb üsna lennates taeva!”
29. Hiidlase vee vedamine
D. Pruhl Metsikust.
Hiidlane tahtnud jõuluks õlut teha, aga vesi olnud kaevust otsas.
Mõtelnud ise: ühepäevaga vett kaugelt vedada ja õlut teha on palju! Parem vean täna kaevu vett täis ja teen homme õlut, siis on vesi ligidalt võtta.
Teinud nii. Vedanud õhtuks kaevu vett täis.
Teisel homikul teinud vara tule pajale alla. Läinud kaevust vett tooma. Kaev tühi.
Mees sõnuma: “Ei tea, kes ööse vee kaevust ära varastanud!”
Seda viisi jäenudki ilma õlleta.
30. Hiiu soldat
Vigalast.
Hiidlane olnud soldatiks. Teninud aja välja, tulnud koju.
Teised
