(ükskõikselt): Ei. See on mul lapsest saadik. Ma sündisin küürakana. (Uudishimulikult, kahju pole.) Teil on süda, jah?
KINDRAL (ohkab raskelt): Jah … ka lapsest saadik …
KÜÜRAKAS: Pull värk! Pull värk, kunagi ei tea, mis sa eluteele kaasa saad, kust sa saad, milleks see hea on … (Järsku kurjakuulutavalt.) Või halb?!
Kindralil on tõepoolest halb. Ta üritab mitte kurta. Aga raske on ka varjata. Küürakas uurib kindrali kannatusi peaaegu ükskõikselt.
KÜÜRAKAS: Tahate pikali heita, härra kindral?
KINDRAL: Jah …
KÜÜRAKAS: Jah?
KINDRAL (peaaegu käratab): Ma tahan pikali, sest mul on halb!
Paus. Siis hakkab Küürakas südamest naerma.
KÜÜRAKAS (leebelt): Ärge röökige, palun!
KINDRAL: Vabandage …
KÜÜRAKAS: Ma ei usu oma kõrvu! Nüüd ma tunnen ära. Härra kindral andis käsu end voodisse viia. Aga ma ei kuule võlusõna? Kus on võlusõna?
KINDRAL: Paluma ma ei hakka. Ärge lootkegi.
Küürakas hakkab järsku heaks. Ta aitab kindrali voodisse.
KÜÜRAKAS: Polegi vaja. Kuigi te olete vangis, ei tähenda see veel midagi. Meie oleme inimesed. Kõik me oleme inimesed, erinevad, kuid sarnased. Kord on üks vangis, kord teine, kunagi ei tea, millal on sinu kord käes.
Kindral on nüüd voodis poolistukil. Küürakas sätib talle patja alla.
KINDRAL: Tänan …
KÜÜRAKAS: Mis te nüüd. Ma täidan käsku. Ma olen sõdur. Mina olen ka sõdur. Püüdke magama jääda, härra kindral, püüdke magama jääda.
Kindral püüab magama jääda. Paneb silmi kinni ja ohkab raskelt.
Küürakas istub ta kõrvale nagu sõber. Vana sõber. Vaatab üksisilmi kindralit.
Edasi räägivad nad pikkade pausidega. Pausid on pikemad kui kõne. Kindralil on paha ja Küürakal on vaja sõnu valida.
KÜÜRAKAS: Kas ma lasen tule ära?
KINDRAL: Ei ole vaja, nagunii mul und ei tule, ma lihtsalt pikutan.
KÜÜRAKAS: Kas tohib küsida, härra kindral?
KINDRAL: Küsige, sõdur.
KÜÜRAKAS: Kas und ei tule teil sellepärast, et paha on olla?
KINDRAL: Ei … ma ei karda selliseid asju … Ma tahaksin väga oma naist näha …
KÜÜRAKAS: Aga paluma te ei hakka?
KINDRAL (nii uhkelt, kui olukord lubab): Mina paluma ei hakka!
KÜÜRAKAS: Selge, selge, ärge ägestuge! Teie naisega on kõik hästi, ta on samuti meie käes, teie naine, teie koerad, teie hobused, ma mõtlesin hoopis teisi asju …
KINDRAL: Milliseid …?
KÜÜRAKAS: Näiteks selliseid, et olles kindral, te olete saatnud mehi lahingusse …
KINDRAL: Muidugi olen ma saatnud mehi lahingusse!
KÜÜRAKAS: Ja nad on läinudki lahingusse?
KINDRAL (hakkab tüdinema): Muidugi on nad läinud, sest selline on käsk!
KÜÜRAKAS: Ja nad on surma saanud, vigaseks jäänud, ühesilmsed, ühekäelised, pimedad, põrutatud … sandid?
KINDRAL (ei taha rääkida): Ma ei saa aru, kuhu te sihite.
KÜÜRAKAS (kirglikult, tõusvas joones): Ma rihin selles suunas, et teie ise ju vaatate seda pikksilmast? Kui kuul vihiseb, siis te jälgite binokliga, kui sõdur langeb, siis te korjate nupu laualt, kui diviis langeb, siis te pühite selle ämbrisse.
KINDRAL: Te mõtlete vist tööd staabis …?
KÜÜRAKAS: Vist küll. Ma pole ju kunagi staabis olnud. Mina …!
Küüraka hääl katkeb.
KINDRAL: Teie …?
Küürakas kargab püsti ja liipab vihaga eemale ning hüüab.
KÜÜRAKAS: Aga mina lonkan tegelikult! Ma ei ole tamka nupp!
Paus.
KINDRAL (vaikselt): Ma näen. Mul on kahju.
KÜÜRAKAS: Ma lonkan tegelikult ja pean teilt ordeneid lunima, kas see on õiglane?
KINDRAL (vaikselt): Ei.
KÜÜRAKAS (liipab kindrali juurde): Rääkige ometi valjusti, te olete ju kindral!
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
