>Isa ja tütar
Jälle!
Taas seesama skeem. Masendavalt kulunud mudel. Keskeakriisis mees jätab oma parim-enne tärmini ületanud naise maha ja võtab uue. Noorem keremudel. Nagu autovahetus. Täiskasvanud laste emaga on vana jõmm ennast üles töötanud ja rikkaks läinud – ja nüüd äkki ei kõlba, olge lahked!
Ainult et seekord õnneks lüüakse vana vändagängsta maha. Olgu see teistele sigameestele hoiatuseks. Siin näib kõik selge olevat. Kes muu, kui petetud ja jätetud eks-naine see olla sai. Voh nii, täitmatud vanamehed – nähke ja sähke, nii juhtub teie kõigiga!
Siinkohal võiks lugu lõppeda. Sajad sarnase klassikalise mudeli järgi maha jäetud daamid hõõruvad oma kurbi käsi, loodavad tapetud rikkuri esimese naisega solidaarselt samastudes, et naine selle loogilise tapatööga vahele ei jää, ja elu läheb edasi.
Pärand jagatakse ära, mitu kena inimest saavad endale ilusaid asju osta – ja kogu traagika. Ahjaa, see pärand ju… Äkki võis see olla hoopis keegi muu, kes tiirase taadiga arved õiendas? Mõni pettunud laps? Kah loogiline – mis ta siis toob mingi uue plika meie murule mängima!
Või on ehk uue naisukese-noorukese eakohasel silmarõõmul, traksis poisul tütarlapsega nii tõsised plaanid, et hoopis tema koristas tülika taadi jalust? Seegi variant oleks reetur-morskadele õpetuseks. Kandke sooja aluspesu ja käituge eakohaselt, siis ei lööda teid maha nagu vana üleliigset raibet.
Siis ei pea selle teenitud karistuse juhtumiga tegelema Andres Västrik, kelle eraelu keerab meil siin kohe nii huvitavaks, et tööks ei taha tegelikult eriti aega jääda. Igasugune juhtum on praegu üleliigne. Raibe.
Olete näinud mõnda neist spämmidest, kus väike vihane laps viskleb poelettide vahel põrandal, nõuab ja kriiskab ja vaatepildi peale ilmub ülimalt asjakohane tagantjärele-tark tekst: «Use condoms!»
Nüüd plingib samasugune hilinenud kontratseptsiooni-soovitus ka Andrese sisesilma ees. Kes meist kujutab ette, mida see tegelikult tähendab, kui saabub uudis, et lapsuke on sündimas? Nii nunnu, nii pehme ja roosa ja piimalõhnaline… Ja siis äkki nii kohutavalt teismeline, et seda pole võimalik välja kannatada. Mida sa hing nüüd enam kasutad?
Sama küsimus on Rital. Temal on sedapuhku hingeseisund seoses teatavate tervislike komplikatsioonidega selline, et iga tühiasi ajab teda karjuma. Talle hakkavad vastu igasugused asjad, mis peaksid ta nii professionaalselt kui isiklikult üsna jahedaks jätma. Aga ei jäta. Küllap mäletate, et kaunis Rita on kihlatud Gunnariga. Gunnar on Pärnu omanik. Arendab ja laiutab. Tahaks kenade kodanlaste keskel oma ilusa pruudiga patseerida ja klantsida, aga Rital pole kunagi aega. Gunnar tahab ja peab pildil püsima. Nüüd on tema kusagil seal oma pildi peal, ja Rita karjub kõigi ja kõige peale.
Rein tegi väheke valjemaid hääli vaid siis, kui juhtumid takerdusid. Igasugune takerdumine lükkas tema pinsile-pääsemist masendavalt edasi. Ta tahtis viimastel ametiaastatel valutult ja probleemitult oma palga kätte saada, et erru minnes maad harida ja eraklusse tõmbuda. Politseitöö oli bossile meeldinud. Päriselt ka. Aga see oli ennast ammendanud. Kuna temalgi – mis seal pattu salata – oli endast mõnevõrra noorem naine, ei saanud ta sisetundele järele anda ja töökohast loobuda. Kõik see mees elas koondamiste hirmus ja muretses oma töökohtade pärast. Vabatahtlik vara loobumine olnuks teiste osatamine.
Ja naine ei lubanud ka. Loobuda. Naised lubavad endale meil siin üldse palju. Andrese endine teatas lühidalt, et nende ühisel tütrel Kajal on enesetapumõtted – nüüd tuleb ta neid mõtteid edasi isa juurde mõtlema, ja tuligi. Me saame lapse! Minu hea laps! Sinu paha laps – sina saad nüüd selle lapse, kes võibolla tõesti kunagi oli meie laps. Ta tahab ennast siin minu juures ära tappa – ja sina vastutad selle eest, et ta seda ei teeks. Tere-tore.
Tere peame ses ilmselges, peaaegu selge lahendusega mõrvaloos ütlema ka tegevdirektor Avo Rembergile. Ja meie põgusate tutvuste galeriist plingib läbi fotograaf Raul. Kui te kujutate ette, milline on üks noori süütuid tüdrukuid pildile ära rääkiv erootiliste masstoodete treial, siis täpselt selline see sunnik ongi. Hajutab tähelepanu, ülistab erakordsust, lubab diskreetsust ja välismaa auditooriumiga piirdumist… Saavutab siivutuse ja alastuse ning laseb lennata. Piltidel ja saatustel.
Saatuse sõlmpunktis on aga Jaak.
Jaak Rooväli. Tore eesti nimi ja kena keskmine intriigide pundar tema ümber. Puntra õieks Liis. Naisuke-nooruke. Puntra keskmes Jaagu poeg Mario, kelle eripära oli üks olulisi Jaagu esimese abielu koonusesse jooksmise põhjusi. Ainult et koonuses olijad ise ei teadnud ega tunnistanud seda tõsiasja. Sellest ei räägitud. Kuna ei räägitud, kõik kokku jooksiski.
Jarekil, Mario elukaaslasel, polnud sellest sooja ega külma. Tema armastas Mariot ning lasi ennast armastada. Seksuoloog Imre Rammul oleks võinud härrasteklubides loenguid pidamas käies vabalt võtta Jareki näitlikuks materjaliks kaasa. Elus plakat või nii. Kui Rotaryd-vennad kutsusid Eesti esiseksuaatri klubilõunale rääkima, kuidas tippspordis garanteerida, et silikoontissidega mehed naiste liivakastist medaleid noppimas ei käiks, läks jutt sujuvalt sellele, et homoseksuaalid sünnivad sellise suundumusega. Ei ole see kunstirahva kapriis, edevate hüperseksuaalsete avaliku elu tegelaste valmidus kõike elavat ja hingavat panna – ega ka mitte ahistamise tagajärg. Ahistatust kipub saama järgmine ahistaja. Paradoks jah, aga näe, inimesed teevad teistele just seda, mida neile endile tehti ja mis neile paha oli. Geid sünnivad ajukeemia viperusest. See ensüümi ja geeni nihuminek võib olla geneetilise eelsoodumusega, nii et kalduvustega papa ei pruugi üllatuda, kui poeg samuti todamoodi tuleb. Aga võib juhtuda, et looduse vingerpuss juhtub tühjalt kohalt. Kusjuures neil, kellel geenivääratuse tõttu kujunevad sookohatud peaaju struktuurid, on ka muid geipäraseid tunnuseid. Juuksepiir ebamehelik, lauaservale toetatud käsivarsi saab küünarnukist kokku suruda, mida n-ö päris mehed anatoomiliselt ei saa, ja sõrmed on sageli ühepikkused.
Voh sellesinase Jareki oleks võinud doktor Rammul kaasa võtta nii kuurortlinna Rotarysse näidiseks kui ka kõikjale mujale, kus ikka ja jälle tuli seletada, et transseksuaalid pole homod, ja et ei noid transsusid ega homosid ei saa ravida ega remontida. Nad on. Kui armastada ei suuda, ärge vähemasti vihake.
Merike, Jaagu endine naine, ei armastanud enam ammu. Mitte kedagi. Sellepärast seesinane pahaks läinud suhete pundar kõigi nende vastu pöörduski, kes paratamatult sellesse puntrasse kuulusid. Merike oleks pidanud kogu kooslust emamesilasena koondama, aga pulseeris nüüd tollesse veidrasse tarusse senise armastuse asemele vihkamise mürki.
Eve, Jaagu tütar, söandas esimesena välja öelda, et selles geneetilises kokku kuulumiste kompotis vihkavad kõik kõiki. Tema kõhnad põsed tõmbusid iga sõna sisistades pingule kui libahundi paled.
Jaagu naaber Taavet vihkas üksindust ning püüdis seda lahendada oma väikeste vastikute vihaste võtetega, millest sündis paradoksaalsel kombel üsna palju kasu.
Ahto Meremaa, üks Pärnu ajutisest – seega tüüpilisest – rahamehest kaatriomanik ei saa aga kogu sellest masendavalt tavalisel kombel süngest sekeldamisest seekord vähimatki kasu.
Muide, kas te olete mõelnud, milles seisneb vampiiride vägi ja võlu?
See, keda imetakse, armastab ja imetab, sest vampiir läheb iga sõõmuga tema enesega sarnasemaks. Vampiirluse anatoomia ja füsioloogia näeb ette, et meist paljudel tekib mingil eluhetkel tarve endale vampiire ligi tõmmata. Kas on vaja teatud liiki ülearusest energiast vabaneda – ja teisiti ei oska, kui et jagame seda vurtsu säärastele tüüpidele, kes piiramatut kosmilist energiat ise universumist kätte ei saa.
Või siis dikteerib loodus, et last on vaja. Teatud vastassoost isend tundub lapse sigitamiseks sobivat. Instinktid ütlevad, et see sobib. Mispeale juhtub see, mille kohta öeldakse, et armastus teeb pimedaks. Mitte ainult et hakkame nägema tolles väljavalitus valikuliselt vaid häid omadusi. Hakkame teda ka oma enese energiaga laadima. Pumpame päevast päeva toda paariliseks valitut oma enese väge täis.
