relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsus). – Tõlkija märkus.
2
Siin ja edaspidi mõeldud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (varasemad nimetused: Venemaa Sotsiaaldemokraatlik (bolševike) Töölispartei, Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei ja Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei) keskkomiteed, lühend KK. – Tõlkija märkus.
3
MVD Министерство внутренниx дел, siseministeerium; NKVD Народный комиссариат внутренниx дел, siseasjade rahvakomissariaat. – Tõlkija märkus.
4
Lendlause N. Gogoli „Surnud hingedest”. – Tõlkija märkus.
5
Pole selliseid sõnu, et nendega kirjeldada / Kogu mure ja kurbuse väljakannatamatust. / Pole selliseid sõnu, et nendega jutustada, / Kuidas me leiname Teid, seltsimees Stalin.
6
Eestikeelne tõlge ilmus 1969. a. – Tõlkija märkus.
7
„Даёшь Варшаву! Дай Берлин! Уж врезались мы в Крым!” – sõnad laulust „Budjonnõi marss” (1920). Omaaegsed veidrad nõukogude loosungid, mis algasid sõnadega „Даёшь” või „Дай”, on pärit madruste argoost. – Tõlkija märkus.
8
Viktor Andrejevitš Kravtšenko – Nõukogude partei- ja riigitegelane, üks esimesi poliitilisi põgenikke. Õppis Dnepropetrovski metallurgiainstituudis koos Brežneviga ja oli tema sõber. Teise maailmasõja ajal oli Nõukogude ostukomisjoni liige Washingtonis ja palus 1944. aastal USA- s poliitilist varjupaika. Seal kirjutas ta raamatu „I Chose Freedom” („Ma valisin vabaduse”) kollektiviseerimise õudustest ja näljast NSV Liidus. Selle raamatu ilmumine sai tõsiseks löögiks Nõukogude Liidu reputatsiooni pihta lääneriikides. 1949. aastal süüdistas prantsuse kommunismimeelne ajaleht „Les Lettres francaises” Kravtšenkot valetamises ja ta andis sisse laimuhagi. Protsessil, mis oma mastaabi tõttu nimetati „sajandi protsessiks”, esinesid sajad tunnistajad. Kravtšenko kaitse tunnistajatena esinesid endised Nõukogude laagrite vangid, kommunistide poolel mõned kuulsused, näiteks Canterbury peapiiskop ja Jean-Paul Sartre, aga samuti Kravtšenko endine naine ja töökaaslased, kelle Nõukogude võimud tõid Pariisi, et need Kravtšenkot laimaksid. Kravtšenko võitis ning Prantsusmaa Kommunistliku Partei populaarsus sellel maal vähenes märgatavalt. 1966. aastal leiti Kravtšenko surnult tema korteris New Yorgis; surma põhjuseks tulirelvahaav peas. FBI kuulutas, et surma põhjuseks oli enesetapp, kuid paljud oletavad, et Kravtšenko tapsid KGB agendid. – Toim. märkus.
9
Vene vanglaargoos – jultunud varas, paadunud kriminaal. Tuletatud väljendist урочный каторжанин (‘tähtajaline sunnitööline’) – ур-ка. – Tõlkija märkus.
10
Vene vanglaargoos уркаган – eriti autoriteetne urka. – Tõlkija märkus.
11
„Гипсовую статую сняли втиxаря.” – Rida ansambel „Ljube” laulust „Станция „Таганская””. – Tõlkija märkus.
12
Ristiisa lõpuni sõi kurgi / ja sõnas piinatult: / „Isake meil osutus / mitte isaks, vaid kitseks…“ // Vennad, täielik segapuder! / Matused tantsuga! / Ja käsk on antud: kujud / jaamadest öö jooksul maha võtta. Lõik Aleksander Galitši „Poeemist Stalinist“. – Tõlkija märkus.
13
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tekkis kolme peamise Hitleri-vastase koalitsiooni riigi – NSV Liidu, USA ja Suurbritannia juhtide initsiatiivil pärast Teist maailmasõda. Seltsimees Stalin mõistis selgelt, et uute liikmete astumisel sellesse organisatsiooni hakkavad USA ja Suurbritannia positsioonid ÜROs tugevnema. Lähtudes sellest tegi ta ettepaneku teha ÜRO liikmeks mitte üksnes Nõukogude Liidu, vaid ka tollal selle koosseisu kuulunud 16 nõukogude vabariiki. USA ja Suurbrita
1
NSVL sõjaväeluure keskasutus, täielik nimetus Главное разведывательное управление Генерального штаба Вооружённыx сил СССР (NSV Liidu relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsus). – Tõlkija märkus.
2
Siin ja edaspidi mõeldud Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (varasemad nimetused: Venemaa Sotsiaaldemokraatlik (bolševike) Töölispartei, Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei ja Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei) keskkomiteed, lühend KK. – Tõlkija märkus.
3
MVD Министерство внутренниx дел, siseministeerium; NKVD Народный комиссариат внутренниx дел, siseasjade rahvakomissariaat. – Tõlkija märkus.
4
Lendlause N. Gogoli „Surnud hingedest”. – Tõlkija märkus.
5
Pole selliseid sõnu, et nendega kirjeldada / Kogu mure ja kurbuse väljakannatamatust. / Pole selliseid sõnu, et nendega jutustada, / Kuidas me leiname Teid, seltsimees Stalin.
6
Eestikeelne tõlge ilmus 1969. a. – Tõlkija märkus.
7
„Даёшь Варшаву! Дай Берлин! Уж врезались мы в Крым!” – sõnad laulust „Budjonnõi marss” (1920). Omaaegsed veidrad nõukogude loosungid, mis algasid sõnadega „Даёшь” või „Дай”, on pärit madruste argoost. – Tõlkija märkus.
8
Viktor Andrejevitš Kravtšenko – Nõukogude partei- ja riigitegelane, üks esimesi poliitilisi põgenikke. Õppis Dnepropetrovski metallurgiainstituudis koos Brežneviga ja oli tema sõber. Teise maailmasõja ajal oli Nõukogude ostukomisjoni liige Washingtonis ja palus 1944. aastal USA- s poliitilist varjupaika. Seal kirjutas ta raamatu „I Chose Freedom” („Ma valisin vabaduse”) kollektiviseerimise õudustest ja näljast NSV Liidus. Selle raamatu ilmumine sai tõsiseks löögiks Nõukogude Liidu reputatsiooni pihta lääneriikides. 1949. aastal süüdistas prantsuse kommunismimeelne ajaleht „Les Lettres francaises” Kravtšenkot valetamises ja ta andis sisse laimuhagi. Protsessil, mis oma mastaabi tõttu nimetati „sajandi protsessiks”, esinesid sajad tunnistajad. Kravtšenko kaitse tunnistajatena esinesid endised Nõukogude laagrite vangid, kommunistide poolel mõned kuulsused, näiteks Canterbury peapiiskop ja Jean-Paul Sartre, aga samuti Kravtšenko endine naine ja töökaaslased, kelle Nõukogude võimud tõid Pariisi, et need Kravtšenkot laimaksid. Kravtšenko võitis ning Prantsusmaa Kommunistliku Partei populaarsus sellel maal vähenes märgatavalt. 1966. aasta
