seltsimees Stalin lahkus teise ilma ja saabusid uued ajad. Seltsimees Rákosi kord kõrvaldati, kord toodi tagasi, seejärel, tagasi tooduna, suruti väheke koomale, tema kohale pandi käsilane, endine riikliku julgeoleku minister seltsimees Gerő.
Tol ajal asus Ungari territooriumil Nõukogude erikorpus, mida juhtis kindralleitnant P. N. Laštšenko. Erikorpuse koosseisus oli:
2. kaardiväe mehhaniseeritud diviis, 17. kaardiväe mehhaniseeritud diviis, 177. kaardiväe pommituslennuväe diviis, 195. kaardiväe hävituslennuväe diviis, 20. pontoonsillapolk.
Teede kindlustamiseks Austriasse oli neid jõude, pehmelt öeldes, liiga palju. Iga mehhaniseeritud diviisi koosseisus oli kaheksa polku (raske liikursuurtüki-, tanki-, kolm mehhaniseeritud polku oma tankidega, kaks suurtükiväe-, õhutõrjesuurtüki-), lugemata üksikuid pataljone.
Hävituslennuväe diviiside kohalolekut võib soovi korral õigustada. Aga mida tegi seal pommituslennuväe diviis? Mis teid Austriasse see valvas?
Poliitiline kriis Ungaris tekkis mitte just viimases järjekorras seetõttu, et seltsimeeste Hruštšovi ja Žukovi ees seisis Euroopa kapitalismi ahelatest vabastamise võtmeülesanne. Sõjalise geograafia vaatepunktist oli Hruštšovil ja Žukovil kasulik lõhestada Lääne-Euroopa riikide ühisrinne idast läände barjääriga kahest neutraalsest riigist.
Just seepärast surus Nõukogude diplomaatia läbi Austria neutraalseks riigiks muutmise ideed. Nõukogude seltsimehed saavutasid oma. 15. mail 1955. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa esindajad Viinis alla riigilepingule Austriaga. Austria muutus neutraalseks riigiks, mis koos Šveitsiga jagas Lääne-Euroopa ühisrinde kaheks osaks.
Kui NSV Liidu relvajõud14 hakkavad tegutsema Lääne-Saksamaa vastu, siis muutub probleemiks isegi sajakonna hävitaja ümberpaigutamine Itaaliast, Kreekast, Türgist või lennukikandjatelt Vahemerelt. Kui aga NSV Liidu relvajõud hakkavad tegutsema Vahemere basseinis, siis on pursuidel raske sinna paisata reserve Lääne-Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist. Seepärast oli Hruštšovil ja Žukovil üpris kasulik teha Austria neutraalseks.
Ent siis tekkis, justkui nael saapas, mõningane ebamugavus, mis oli seotud kõigest kaheksa aastat tagasi Ungariga sõlmitud ning sealhulgas Nõukogude Liidu poolt alla kirjutatud rahulepingu 22. paragrahviga. Vastavalt sellele paragrahvile olid Nõukogude Armee väed Ungaris üksnes selleks, et kindlustada ühendusteid Austriasse. Kuna Austria muutus neutraalseks riigiks, viidi sealt välja kõik välisväed ja Nõukogude Armeel polnud enam tarvis kindlustada kommunikatsioone Austriaga. Järelikult, Nõukogude Armeel polnud Ungaris enam midagi teha.
Mida siis ette võtta? Kuidas jätta Nõukogude väed Ungarisse hoolimata muuhulgas ka seltsimees Stalini valitsuse poolt alla kirjutatud rahulepingust?
Väljapääs leiti. Seda meil osatakse. Kui tahetakse.
Leping Austriaga kirjutati alla 15. mail 1955. aastal. Aga päev varem, 14. mail 1955. aastal, kirjutati alla Varssavi leping Nõukogude Liidu ja sellest sõltuvate Kesk-Euroopa riikide vahel. Ja loodi ühendatud relvajõud eesotsas Nõukogude Liidu marssali Koneviga.
Ongi kõik. Kaarditrikk.
Kuni 14. maini 1955. aastal asusid Nõukogude Armee üksused Ungaris Pariisi rahulepingu alusel, et kindlustada kommunikatsioone Austriaga. Alates 14. maist 1955. aastal asusid need samad Nõukogude Armee üksused Ungaris Varssavi lepingu alusel, et kaitsta Ungarit vaenlaste kallaletungide eest.
Ungari lülitamine Varssavi lepingu osaliste koosseisu ja Nõukogude Armee üksuste paigutamine Ungari territooriumile vastavalt sellele lepingule polnud midagi muud kui Pariisi rahulepingu rikkumine.
Kelle eest siis Varssavi lepingule alla kirjutanud Ungari juhid otsustasid end kaitsta? Ungaril ei olnud ühist piiri mitte ühegi NATO riigiga – ainult väike tükike piiri neutraalse Austriaga. Lähiminevikus olid Austria ja Ungari olnud ühise monarhia osad. Sõdida neil polnud põhjust.
Oli ühine piir Jugoslaaviaga. Kuid ka Jugoslaavial polnud põhjust Ungarile kallale tungida. Ja veel piirid Tšehhoslovakkia, Rumeenia ja Nõukogude Liiduga. Arvan, et Ungari juhid ei kartnud väga tšehhide ja rumeenlaste sissetungi. Nii et Ungaril polnud kedagi karta.
Peale Nõukogude Liidu.
Vaatame nüüd situatsiooni Stalini väljakul Budapestis.
Austria oli Kolmanda Reichi osa. Hitler ise oli pärit Austriast. Ja nüüd saab Austria riikliku iseseisvuse, muutub neutraalseks, selle territooriumilt viiakse välja kõik võõrväed.
Ungari ei olnud Kolmanda Reichi osa, ta oli Teises maailmasõjas üksnes Saksamaa liitlaseks. Kuid tema territooriumilt võõrvägesid millegipärast välja ei viia. Ja Ungarit ei kavatse keegi neutraalseks teha.
Igal normaalsel inimesel tekiks küsimus: miks? Miks mitte teha ka Ungari Austria eeskujul neutraalseks?
Selle küsimusega läksid üliõpilased raadiomaja juurde.
Raadiomaja valvasid salapolitsei AVH allüksused. Algas lahing relvastatud vangivalvurite ja relvastamata rahvamassi vahel. Et relvi saada, võtsid demonstrandid tormijooksuga ehituspataljoni kasarmud. Pärast seda jätkus lahing võrdselt.
Nõukogude Liidus näidati meile fotosid ungari rahva metsikust arveteõiendamisest tšekistidega. Neid poodi jalgupidi puude otsa ja peksti terasvarbadega, neid valati happega üle, neid löödi naeltega põranda külge kinni, neid valati bensiiniga üle ja pandi põlema. Rahvas paiskas kõikjal ümber Lenini kujusid, põletas juhtide portreid ja marksistlikku kirjandust.
Vaadates neid hirmsaid fotosid, tõmbusid meie rusikad kokku ning südamed täitusid vihaga.
Kuid keegi ei selgitanud meile, miks Ungari rahvas tšekistide vastu nii suurt vastumeelsust tundis. Selle asemel taoti meile pähe lihtne mõte: ajalool pole tingivat kõneviisi. Seda, mis toimus, tagasi ei võta. Seepärast pole vaja minevikus sorida.
Väite esimene pool on vaieldamatu: möödanikku tagasi ei saa. Aga miks mitte selles sorida, ammutades õppetunde tulevikuks?
Pärast malepartiid analüüsivad sajad ja tuhanded eksperdid ning asjaarmastajad suurmeistrite vigu. Pärast seda, kui õpetaja kontrollis etteütlust, parandas punase tindiga vihikuid ja pani hinded, teevad õpilased vigade parandust. Pärast seda, kui lõppes lennupäev, viib õhupolgu komandör läbi lendude analüüsi.
Pärast seda, kui pommitaja Tu-4 viskas Totski polügoonil tuumapommi ja väed murdsid läbi epitsentri operatiivavarusse, kogus Nõukogude Liidu marssal Žukov kindralid kokku ja viis läbi õppuste analüüsi: sina tegutsesid õigesti, aga sul tuleks järgmisel korral arvestada näe neid möödalaske.
Meie riik lendab juba sada aastat kuristikku. Kes segab meid läbi viia nende lendude analüüsi? Kas me ei ole käest lasknud, erinevalt teiste riikide rahvastest, oma ajaloolist šanssi, kui andsime timukatele andeks nende kuritööd ja jätsime istuma mugavatesse kabinettidesse?
Minevikku tagasi ei too. Kuid huvitav oleks olnud teada saada, millist teed oleks läinud meie ajalugu, kui meie rahvas oleks vajalikul hetkel tegutsenud märksa julgemalt?
3. peatükk
Sellest, et olukord Ungaris on pinev, olid Nõukogude seltsimehed teadlikud. Sellest kandis Moskvasse ette Nõukogude saadik seltsimees Andropov, Juri Vladimirovitš.
Ja
Nõukogude Armee – NSV Liidu relvajõudude põhiosa ametlik nimetus alates 1946. aastast. Selle koosseisu kuulusid strateegilised raketiväed, maaväed, riigi õhutõrjeväed, sõja-õhujõud ja teised formeeringud, välja arvatud sõja-merelaevastik, piirivalve- ja siseväed (
