rinnus. Põhiprobleem on selles, et kõik need tunded on meile võõrad ja nad tunduvad meile ebaloomulikud. See omakorda süvendab paanikat.
Siin aitab vaid üks tehnika (kirjeldan seda veidi aja pärast). Las keha teeb oma asja, ta teab kõige paremini, mis on vaja teha. Lase tal ennast ise juhtida. Usalda teda, midagi ei juhtu!
Kõige tobedam asja juures on see, et selliselt kiirenenud hingamine tekitab kõiksugu ebamugavaid tundeid, näiteks segadustunde peas, pearingluse, nägemishäired, kuumalained. Aga kõik need nähtused on täiesti OHUTUD.
TEISED FÜÜSILISED ILMINGUD
Esineb veel mitmeid teisi ebameeldivaid, aga TÄIESTI OHUTUID nähtusi ja tundmusi, nagu näiteks: pupillide laienemine, (siit tulevad nägemishäired), suu kuivamine, iiveldustunne, lihaspinge, mis tihti avaldub kogu keha värisemisena.
Kuna kõik need emotsioonid ja tundmused võtavad kehalt palju energiat, siis ei maksa imestada, et peale paanikahoogu oled OMADEGA TÄITSA LÄBI. Kurnatud nii füüsilises, kui vaimses mõttes.
Närvisüsteemi eesmärk on niisiis otsida üles võimalik oht. Juba käivitunud mehhanism võtab kõik tähelepanu ohu otsimisele, sellepärast on ka paanikahoo käigus väga raske millelegi keskenduda. Ta ei jäta enne, kui oht on identifitseeritud. Niipea, kui paanika käivitub, otsib inimene lähimat väljapääsu antud olukorrast. Kas siis otseses või kaudses mõttes. Näiteks väljub rahvarohkest poest, tahab põgeneda liikuvast sõidukist jne. JUHUL, kui me otsest ohtu ei leia, hakkab meie teadvus töötama mõtte kallal… Ma olen haige! See võib varieeruda toidumürgitusest kuni südame puudulikkuseni ja võimaliku südameatakini.
Jääb aga küsimus – miks siis ikkagi meie närvisüsteem käivitab enese- kaitsemehhanismi, KUI OTSENE OHT JU PUUDUB.
Nagu eespool juba mainitud, on paanikahoog tingitud vaimsest ja füüsilisest väsimusest. Siia alla käivad nii eelneva elu jooksul läbielatud sündmused, pingeline töö, vähene magamine, kui ka madal veresuhkur. Naistel menopaus või ka igakuised tsüklimuutused – PMS-premenstruaalne sündroom sh. vedeliku kogunemine organismi.
Vaimne väsimus tekib muretsemisest ja see omakorda kurnab meie meeli. Mure suhete pärast lähedastega jne. Üleelamine(-sed), mis su elu on muutnud.
Kui see seisund on kestev ja lahendamata, teeb see kehale võimatuks puhkust leida. Tihti inimene ise ehk ei tajugi, et ta on kurnatud, või eitab seda. Eesti naine on eriti tubli selle koha pealt. Ta kipub arvama, et on sunnitud olema TUGEV ning raskusi ignoreeriv. (Aga on täiesti OK olla väsinud. On täiesti normaalne, kui võtad endale puhkuseks aega. Ausõna!) Mehed oskavad rihma lõdvaks lasta tunduvalt paremini, sellepärast on paanikahood valdavalt naistel. Muidugi on erandeid ning mitte mingil juhul ei saa seda ainult NAISTE probleemiks pidada. (Keeldun kasutamast sõna HAIGUS, sest minu arvates ei ole paanikahäire haigus, see on keha teatud seisund, millest saab suurepäraselt välja tulla!)
Kurnatus tekitab järgmised ilmingud: värinad kehas, südamekloppimine, käte higistamine, lämbumistunne, valu rinnas, iiveldus, reaalsustaju kadumine, hirm hulluksminemise ees, nõelad kätes või koguni terves kehas.
Need tunded on kõik väga, väga ebameeldivad. Eriti, kui nad tulevad ootamatult ja ette hoiatamata.
Muidugi, iseenesest mõistetavalt tuleks selliste nähtuste ilmnemisel KÕIGE PEALT kontrollida ennast arsti juures.
See annab sulle teadmise mispidi asjad on. Minu enda puhul võttis asi palju aega, sest ega ma ei uskunud arste! Mulle öeldi “TEIE TERVIS ON KORRAS”, “Teil on sportlase süda!” Kas ma uskusin? Milleks? Kui oli hoopis võimalus mõelda “Ma olen polkovniku lesk ja arstid ei tea midagi!” Kuni ajani, kus käis kiiks! Ma vihastasin ja raiusin endale pähe MA OLEN TERVE! Ja nüüd tegelen ainult paanikahoogudega. PUNKT, KÕIK!
Niisiis jätkame. Mis määrab, kas inimesel tekib paanikahäire või mitte?
Kõik oleneb sellest, kui tundlikud me oleme ning teiseks, kuidas me reageerime tekkivatele tundmustele.
Minu näide: sattusin kergelt paanikasse esinevate hingamishäirete ja muude nähtuste pärast. (Selge enesedistsipliini puudus. Ma ju suudan ometi oma mõtteid kontrollida. Ma olen mõtlev inimene. Ma ei pea alla andma emotsioonidele ning laskma sellega oma elu hävitada!)
Lennukisõit. Samal ajal, kui minul tekkisid paanika sümptomid (südame kloppimine, õhupuudus jne) ja seejärel paanikahoog, oli kindlasti lennukis veel neid inimesi, kellel tekkisid samad sümptomid, kuid nendel EI arenenud see paanikahooks. Sest viis, kuidas nemad oma tunnetega tegelesid, oli erinev. Nad heitsid need tunded kõrvale kui absoluutselt ebaolulise. Mina seda ei osanud. Mina reageerisin neile tunnetele, võtsin vedu. Minu tundeid võimendas ja tegi mind tundlikumaks VÄSIMUS, (pikaajaline füüsiline ja vaimne koormus). See on asja juures tähtis tegur. Võib tuua ka sellise näite: oled kindlasti tajunud, et peale suurt pidu oled hommikul väga tundlik kõige suhtes: vali müra, ootamatud hääled ja liigutused. Need võivad käivitada automaatselt mehhanismi – PAANIKA.
Järgneb “LÕKS22” nagu ma seda nimetan! Peale mõningaid paanikahoogusid võib meie teadvus hakata trikke mängima ka sarnases situatsioonis, kus esimene kord paanikahoog tekkis. See võib olla seotud mingi koha või situatsiooniga. (Aga võib ka tulla pealtnäha lihtsalt niisama, mitte millestki.)
Niisiis on olemas situatsioonipaanikahood ja spontaansed paanikahood. Näiteks istud sõpradega ja vaatad staadionil jalgpallivõistlust, kui äkki tuleb peale paanikahoog. Spontaanselt, ei millestki, lihtsalt niisama. Järgmine nädal oled teatris, istud rahulikult ja vaatad etendust, kui tekib tuttav tunne eelmisest korrast, kui istusid tihedalt üksteise kõrval pikas reas pingil. Tundmus ja paanikahoog.
See on situatsioonipaanikahoog. Oled kinnises ringis (närvisüsteem käsitleb seda vastavalt). Ehtne näide selle kohta, kuidas spontaanne paanikahoog muudab situatsiooni hirmuks paanikahoo ees ja seejärel paanikahooks.
Mõned väited, mis on kinnituseks ülaltoodud seigale:
Ma ei suuda olla kohas, kus ma ei näe väljapääsu ust! Niipea, kui tunnen, et olen kusagil kinni, hakkab mu süda meeletult taguma.
Lähen šoppama ainult koos kellegi teisega, sest iga kord kui olen rahvarikkas poes, tunnen hingamisraskuseid ja ma tahaks sealt välja pääseda.
Minuga on kõik korras, kui räägin ühe inimesega, aga niipea, kui esinen rahva ees, on mu reaalsustaju kadunud. Süda klopib ja pea käib ringi…
Hea uudis on see, et sa ei pea seda hirmu ravima. Kõik, mis sul on vaja teha – lõpeta oma HIRM situatsiooni ees, mida kardad. Järgnev õpetus aitab sul õigesti reageerida hirmule ning lõpetada paanikahoog juba eos!
ESIMENE ETAPP
ÜHE MÕTTE TEHNIKA
See, et sa loed praegu minu kirjutatud teksti, tähendab ainult üht: Sa oled hädas paanikahäirega.
Sa tead suurepäraselt, kui laastav on elada üle järjekordne hoog. Tean kui üksi ja haavatavana sa ennast tunned selles tunnete virrvarris, oskamata lahendust leida.
ÜHE MÕTTE tehnika, nimetan seda nii, sest piisab vaid ühest mõttest, et tulla toime ründava hooga.
See tehnika aitas minul jagu saada paanikahäirest. Punkt. Ei mingeid agasid, lihtsalt nii on. Hea on seda kirjutada, sest tol hetkel mul puudus USK. Ja praegu olen lihtsalt õnnelik.
PS! SEE MEETOD ON MÕELDUD AINULT PAANIKAHOOGUDE
