järvel Kadrina kihelkonnas püüdnud kaks noort meest kalu.
Korraga näinud noorem püüdja järve põhjas ilusa hõbepreesi.
Hüüdnud seltsimehe poole: “Ei tea, kes siia järve ilusa preesi ära kaotanud. Oot, ma võtan ära!”
Vanem mees aga olnud targem. Keelanud teist. Ütelnud: “Ära võta. See on näkk!”
Prees kadunud ära nii mis järv vahutanud.
Jutustanud Toomas Vall Kadrinast.
21. Näki särk
F. Vahe Hiiu Kassaarest.
Triksu külas Sepa jõe kaldal istunud korra väga ilus naesterahvas.
Külanaene läinud sealt mööda. Näinud seda.
Jõe kaldal istuja võeras naesterahvas kutsunud möödamineja naese enese juurde ja lubanud pead otsida. Külanaene läinud.
Võeras naesterahvas võtnud särgi seljast ära, pannud põlvede peale külanaese pea alla. Istudes libisenud võeras naesterahvas külanaesega ikka jõe kaldast alla poole.
Korraga näinud külanaene võera hambaid. Ütelnud: “Sull on nii mustad hambad nagu näki hambad!”
Näki nime nimetades kadunud võeras vette, särk aga jäenud külanaese kätte.
Külanaene läinud koju, pannud särgi selga ja kannud seda särki 7 aastat.
Korra tulnud jutt, kudas see särk nii kaua vasta pidada. Naene rääkinud, et see näki särk olla. Aga nii pea kui naene näki nime nimetanud, lagunud särk. Ei jäenud enam hilpugi kokku.
Ühe Kihelkonna mehe suust.
22. Mehe juhtumised
D. Pruhl Metsikust.
Mees läinud korra järve äärde. Näinud, et üks pisikene laps ennast seal pesnud.
Mees läinud sinna ja ütelnud: “Laps, mis sa teed siin?”
Sedamaid kadunud laps mehe silmist nagu tina tuhka.
Mees ise olnud nii väsinud, et kuhugile ei jaksanud minna. Seal ligidal olnud heina ladu.
Mees roomanud käpakille sinna heina lattu. Seal maganud mees ühe valu kolm päeva ja kolm ööd. Siis härganud üles. Olnud nii tugev, et jaksanud koju minna.
Sest ajast saadik ei läinud mees enam millalgi üksi selle järve äärde. See mees on kaua noor olnud, ei ole vanaks läinud.
Korra läinud see mees teistega seltsis sinna järve pesema. Sealt ära tulles jäenud haigeks ja surnud ära.
Peale mehe surma kuulnud teised õuest väikse nutu äält. Kui vaatama mindud, ei nähtud kedagi.
23. Võitlemine sõrmusega
J. Reitvelt Veelt.
Tüdruk läinud korra jõelt vett tooma. Leidnud jõe äärest hõbesõrmuse.
Tüdruk võtnud sõrmuse, pannud sõrme, Võtnud panged vett täis, tahtnud ära tulla. Ei saa kudagi viisi jõe äärest ära.
Ei aidanud muu kui pannud sõrmuse jälle sõrmest maha. Siis peasnud jõe äärest ära.
See sõrmus olnud näkk, kes tüdrukut tahtnud jõkke viia.
24. Jõkke viimise katse
M. Aija Veelt.
Kaks tüdrukut läinud korra jõe äärde heinamaale käima. Jõe kallast mööda edasi minnes tulnud äkisti kolmas tüdruk nende seltsi. Lahket juttu ajades läinud kõik kolmekesi edasi. Istunud viimaks põõsa äärde puhkama. Võeras tüdruk palunud, et teised ta pead otsiksivad.
Tüdrukud olnud ses nõuus. Teine hakanud pead otsima, teine aga jäenud selja taha muidu istuma. Pea otsimise ajal pannud võeras tüdruk käe selle tüdruku vöö alla, kes ta pead otsinud.
Selja taga istuja tüdruk näinud seda. Saanud aru, et see õige lugu ei ole. Võtnud nua, pannud tüdruku selja taha vöö alla, nii et tera pool välja poole olnud.
Natukese aja pärast karanud võeras tüdruk püsti ja tõmmanud ka teise enesega ühes jõe poole. Selja taga istuja tüdruk lõiganud aga nuaga kähku vöö katki. Nii ei saanud võeras tüdruk teist tüdrukut kaasa viia.
Võeras tüdruk hüpanud vette. Vesi löönud plahvatades üle pea kokku. Võeras kadunud nagu kala vette.
Nüüd alles saanud tüdrukud aru, et võeras keegi muu ei olnud kui näkk, kes teist tüdrukut ära tahtis uputada.
Sest saadik ei julgenud keegi sinna jõe kaldale käima minna.
25. Jänese tagaajaja
O. Hintzenberg Lehtsest.
Mees läinud ööse saeveske kõrvast üle silla. Näinud: jänes joosnud ta ees silda mööda edasi, tagasi. Ise ilus valge.
“Näe, möldril kodujänesed! Tarvis jänes kinni püüda!” mõtelnud mees.
Hakanud jänest püüdma. Jänes jooksnud tasakesi sinna, tänna, olnud üsna mehe ligidal. Kätte jänest mees siiski ei saanud.
Viimaks lipsatanud jänes alla saepuru kambrisse. Mees järele. Pannud imeks, et kambris nii valge. Püüdnud jänest, aga ei saa hästi kätte. Jänes pugenud saepurusse.
Mees tahtnud järele minna, kuid löönud pea vasta seina.
“Mis pagana näkk sa oled, et sind kätte ei saa!” pahandanud mees.
Sedamaid läinud saepuru kamber pimedaks. Mees ei näinud enam jala ettegi. Tõmmanud tikust tuld ülesse. Põrganud ehmatades tagasi. Just ta ees vulisenud vesi.
Oleks mees ilma näki nimetamata edasi astunud, oleks ta jõkke sattunud.
26. Tõld hoostega jõkke
O. Hintzenberg Lehtsest.
Mees läinud üle Valga jõe silla. Korraga kuulnud sõidu mürinat.
Vaadanud tagasi, näinud: tõld kolme halli hobusega sõitnud talle tuhat nelja järele.
Mees kupatanud hobusele piitsaga, et kitsast sillast üle saaks. Saanud üle silla, tõmmanud tee kõrva, et saksad mööda peaseksivad.
Oodanud, oodanud, ei saksu ühtigi.
Vaadanud tagasi näinud: hobused ja tõld sõitnud jõkke. Vesi vulisenud ja kohisenud tüki aega.
Jõest ei tulnud enam kedagi välja. Jõkke sõitjad saksad olnud näkid.
Kaarel Evartovi suust Lehtsest.
27. Hobune kallale kippumas
O.
