Tulen öösel sulle koju. Aapo Ilves
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Tulen öösel sulle koju - Aapo Ilves страница 1
*
ära sae pekki
millel istud sa parem
räägi temaga
*
mu nimi jumalon ja teie
siblite kui kanad
ja pole ime et teil õhtuks
jalad valutavad
ma eemaldan nad teile
jäävad tiivad saba nokk
mu nimi jumalon ma olen
kõige parem kokk
*
mina olen surma võti
mina olen elu
olen impotentsus
hoora suguelu
olen rahutuvi
olen ninast rippuv koll
mina olen kõige targem
mina olen loll
*
tallinnas tüdrukud magavad põrandal
korter on üüri ja madrats on õhuke
algab kord aega mil maksame võlad ja
selle idülli me laiali lõhume
mõtleme sellest kui trammiga sõidame
nuudleid ei osta me kuis enam eal
kui loteriiga paar miljonit võidame
või tuleb teisiti kes seda teab
arvata – kunagi neelab meid mammona
öelda ei oska kas ongi sest kahju
viivuks siis jääme veel lävele tammuma
põgusalt suudleme läheme lahku
meie elame jaaniga
tillukesed tartu vaimud
patsid peas ja seelik maani
kõigil objektiiviks lainurk
pildistavad mind ja jaani
oleme me hoomamatud
nagu kosmiline vaakum
kui me teeme neljal noodil
see on afrodisiaakum
igaüks ju teab
et meil on suur
süda
silmaring ja maks
elu muutub
paremaks
sest meie elame jaaniga igavesti
kui on lastud laulu sisse
selge see et nõnda jääbki
igapäevaolemisse
õigus annab ülejääki
meie jaaniga ei hakka
seadima end teiste järgi
tütarlaste veimevakka
jäävad puhas kuld ja pärlid
*
kakaod küpsistega?
kaka on püksis, ega?
kofiannan? mega!
helikopterist
kui hüppad alla helikopterist sa
siis võid kõik unistused
urru pista kui
sul ei ole seljas langevarju
sest gravitatsiooniga
ei nõnda lihtsalt harju
kui sõidad sodiks oma
mootorratta nii
et sind linaga võib
kinni katta sest
ei ole kiivris-kolbas
mõistusraasu ja
sellega võib enamasti
õnnetusi kaasuda
kui kartuleid sa koorid
lõikad näppu ja
tekib tuju mootor-
saagi käppida
siis nimetatut pigem
ära alga sest
halb on karata kui
sul ei ole jalga
atlantis
eile olin veidi vintis
lasin korgi eest
sestap põhja läks atlantis
välja paistab veest
ainult tipp ja tipul seismas
mina ja pohmell
ühes käes mul trikoloor
ja teises liivakell
kadrilaul
kadrikoo!
kadrikoo!
kadri, koo
ka trikoo!
*
mina ei taha olla ei ole
eesti kirjanduse navitrolla
jaagupkreem savisaar
hassokrull ellekull
mutt koer kala
mina olen eesti kirjanduse ilves
kikilipsuta karvane elukas
tules ei upu vees ei põle
ilus loom
anna ainult aega
ja too oma tütred minu kihude altarile
sest neil on seal hää
sügisene
sügiseloojaku sünk pilvelaam
ja venekeelne üks raadiojaam
kõrva toob kurba
ei lase mind tuttu
põrnitsen riiulil vilkuvat nuttu
karedast kõrist kui kõriseb tatt
karjatan kähedalt
BLJÄÄT JOPPTVÕI MATT
LEENIN JA STAALIN
GAGAARINI JUURI
kõhule kinnitan mausrikabuuri
punamas vahtrad kui töörahva veri
homsetes lehtedes mõrtsuka eri
ilmub sest aitama revolutsiooni
sööstan
mis edendab evolutsiooni
millel on eesmärk
mis ei
mõista nalja
pidevalt keegi
peab surema välja
*
kui ma ükskord väikseks kasvan
väiksemaks