kirjandustsirp lõika
alasile looming löö
*
vitust munnist
putsist türast
tutist tussust
kürvast karast
tuiskab tuld
ja tilgub terast
keppi koini
nussi nikku
armastust
ja igavikku
kutsun kõiki
eile moskva aja järgi
läksin mina lolliks
läksin vaikselt salamahti
järelt ukse jätsin lahti
teie jääjad jäite lolliks
piideldes mind piidast üle
sestap muud ei jää teil üle
uks on lahti tulge üle
purjus mõtted
hea on mõelda purjus mõtteid
nendes pole süüd
nendes puudub kaine ahnus
vaga valskuspüüd
purjus mõtteid iial liigne
arukus ei rõhu
ja neid saab kui lasta latva
humal läbi kõhu
Positiivne programm
Kui kõik märgid on näitamas ohtu,
kui on viimane lõppemas ramm,
usu, kõigele vastu on rohtu -
mul on positiivne programm.
Hommik targem võib olla kui õhtu,
öö võib nutikam olla kui päev.
Lihtsalt laseme maakera õhku
veidi varem, kui viimnepäev käes.
Hansa pank
Hansa panka vei
ma. Uma
perämidse tsilga.
Esi rüäst ta tei
ja tempse.
Inämb ma ei pelgä,
et või tulla mõni ull
ja üüldä,
et oll nätä -
sammagonni ait,
a Eestih
tuud tohe-es tetä.
Hansa panga nukah sais ja
tiin taah hääd protsenti.
Inne esi või säält maitsa,
tõõsõ’ saa-õi senti.
Seto Vinnemaal
Nii, ku tsuvva’ jalga saava’,
seto’ Vinnemaale läävä’.
Teevä’ hummogu jo varra
piiri pääle jäŕekõrra.
Mille naa’ ei kotoh püsü?
Olõ esi’ miis ja küsü
naade kääst, et mille nii.
Seto om jo hitra miis.
Seto tiid, kuis nahka kuuri,
lää õi pottega ta vuuri.
Kate pääga kulli maale
sõit ja sääl võtt kuurma pääle.
Rahanummõr sääl tekk duubli -
kroonist saat päält kate ruubli.
Viina, pentsu, pentsu, viina,
Bellomorkanal ja Priima.
Nii, ku tsuvva’ jalga saava’,
seto’ Vinnemaale läävä.
Tiidku toda egä hoŕo -
sääl om setolt võetu moro.
Ku saas seto sätti piiri,
võtas tagasi Kuriili’.
Setomaa, ku müüdä nüüri,
õigõlõ juusk Hiina müüri.
Huiatu Võromaa
Postkontor kinni pantu
ja aoleht kah käü õi
ja poodi mant om kaonu
tuu Vello, kiä tan jõi.
Tuu arvada om tollõ,
et müüja Soomõ läts.
Läts kõrras, a no kõnõldas -
tal niigrega om lats.
Ja koolitarest müüdä
ku kõnni, pelgä tuud,
et tare satas sälgä,
ku tormi murtu puu,
sest opma latse’ lüüdu
Kaagverre, Puiatu
ja tare kate krooni iist
om maaha huiatu.
Ku tiiäs, mis saa mäkist…
No arvada, et tuu -
naa’ kiäki lakja käkis,
ku mõtsa’, jõõ’ ja suu’ -
kõik lüvväs kilekotti
ja maaha müvvetäs
ja devalveerit kruunõga
siist ullõ püvvetäs…
eestläne
eestläne olla om umbõlõ hää
ku postiga tellitu vahtsõnõ pää
ta olgõlõ säti ja ütlõ: miä tuust
et tettü ta olõ-i kõvõmbast puust
sõs kimmäle ilosa mõttõ om pään
ku pääle om kirotet “meid in tsapään”
ja arvada tulõ et viil olõs aus
ku süämele tunnistust müü miki maus
ma olõ nii hitra ku olõ-i viil nätt
mul all omma jala’ ja külen kats kätt
ma võlsi ja varasta ku kiäki jätt
mu elojärg nõsõs ma olõ-i pätt
ma tiiä kon lomp asus kunna kun umma’
ja tävvegä naara ku naabril lätt summa
ma mõistä jo kõnõlda “velkomme tuu”
mu olgõ pääl vahtsõnõ pää miä om puu
mu esä oll kõva miis esi niisamma
ku kugista neftiga segätü kamma
ja
