Viies Rahva nali. Matthias Johann Eisen
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Viies Rahva nali - Matthias Johann Eisen страница 2
14. Eluaeg on pikk
T. Wiedemann Koselt.
Hiidlane sõitnud pruudiga laulatusele. Teel ütelnud pruudile: “Ütle nüüd ei või jah! Eluaeg on pikk, aga peksa sa ikka saad!”
15. Vene keeli adress
E. Orno Tallinnast.
Hiidlane oli kuulnud, et kirjad hõlpsamini kätte minevat, kui neil Vene keeli adress peal.
Hiidlane kohe Vene keeli adressi kirjutama. Ei ole mees aga midagi muud Vene keeli mõistnud kui “Trastu brat!” Need sõnad kirjutanud oma keeli tähtedega ümbriku peale.
Pärast tulnud välja, et kiri pole kätte läinud. Hiidlane sõnuma: “Mis ime lugu see on! Kirjutasin kirjale küll Vene keeli adressi peale!”
16. Näh kiusajat
J. Kurgan Kurnalt.
Hiidlane riisunud lageda soo peal heinu. Tuul olnud vasta, ajanud heinad tagasi. Viimaks tulnud tuulispask ja hakanud heinu keerutama.
Hiidlase süda saanud täis. Saatnud seljatäie heinu soo peale laiale ja ütelnud: “Näh kiusajat, tema es lase kat tööd teha. Säh, söö nad ära kut tahad! Minul teene kuhamaa veel loogu!”
17. Ma tahtsin soole öölda
M. Rekkaro Raikülast.
Hiidlasel surnud naene ära. Hiidlane läinud mööda teed. Haakenrihter sõitnud Hiidlasest mööda.
Hiidlane karjuma: “Pia kinni! Pia kinni!”
Haakenrihter pidanud hobused kinni ja küsinud, mis Hiidlasel tarvis.
Hiidlane vasta: “ Mu va Mare suri hiljuti ää!”
Herra küsima: “Mis sest siis on?”
“Ei kedagi! Ma tahtsin seda soole muidu öölda!” vastanud Hiidlane.
18. Olin noor
A. Kivi Hõbedast.
Hiidlase poeg läinu kooli.
Koolis küsinud koolmeister poisilt: “Kudas su nimi on?”
Hiidlase poiss vasta: “Ei mäleta! Olin noor, kui ristiti!”
19. Külm võtab ära
J. Kurgan Kurnalt.
Noor Hiidlane hakanud peremeheks. Mehel polnud aga keldrit. Naene annud nõuu keldrit ehitada.
Mees vasta: “Pole tarvis! Aidad, laudad head küll!”
Tulnud sügise.
Karduhvlid pandud aita. Ennäe, külm võtnud karduhvlid aidas ära.
Peremees vaatama, kuidas külm ometi karduhvlite kallale saanud. Leidnud, et perenaene õhtul õue värava lahti unustanud. Arvanud: sealt vist külm õue tuli ja karduhvlid ära võttis.
Hiidlane perenaist siunama: “Küll ma sulle teise aasta näitan! Panen karduhvlid tuppa. Katsu siis tua uks lahti jätta; külm võtab su enese ka ära!”
20. Hiidlase kündmine
J. Kurgan Kurnalt.
Hiidlasel sai himu kraavitööst otsa. Tarvis muud tööd katsuda. Hakkas mõisa sulaseks.
Saadeti väljale kündma.
Hiidlane polnud enne seda tööd teinud. Ei osanud saha lusikat teise vao ajal teise külje pöörda. Ei sahk pöörnud sugugi.
Teine teomees tulnud sinna, naernud Hiidlast, et see lusika ühe külle peal pidas.
“Ei tohi liigutada, see mõisa poolt nii seatud!” vastas Hiidlane ja kündis edasi.
21. Silm välja
M. Rekkaro Raikülast.
Hiidlane kaebanud Kihnlasele, et tall ju mõnda aega kange silmavalu olla. Katsunud kõik rohud ära, aga midagi ei aidata.
Kihnlane vasta: “Oh sa rumal! Mull valutas korra hammas. Lasksin välja tõmmata, kohe valu kadunud! Lase silm ka välja tõmmata, küll näed, kudas valu kaob!”
22. Kasuka varjud
M. Rekkaro Raikülast.
Üks Hiidlane küsinud teise käest: “Mats, kas sa nägid mind ka pühapäev kiriku juures?”
Mats vasta: “Kus ma sind nägin, sa olid ju kasuka varjus! Paljas nägu paistis aga välja!”
23. Kiili söömine
E. Orno Tallinnast.
Hiidlane läinud pojaga linna. Poeg jäänud pagari akna taha pagari saiu vaatama, suu pärani lahti.
Kiil lennanud poisile suhu.
Poiss ütlema: “Isa, isa, minule visati kompvek suhu! Küll on magus!”
Ütelnud ja söönud kiili ära.
24. Pidin leiva otsa saama
J. Sirdnak Narvast.
Hiidlane olnud liisku võtmas. Viidud komisjoni ette.
Ei ole teine aga soldatiks kõlbanud. Saadetud vastavõtmise tuast välja.
Väljas ütelnud mees: “Pidin õige leiva otsa saama, aga ära võtsivad jällegi käest!”
25. Kukusin alla
M. Rekkaro Raikülast.
Korra olnud Hiidlased laevaga Pärnu sadamas. Üks mees läinud laeva masti otsa vaatama, mill päike tõuseb.
Ennä, korraga tulnud tuule hoog ja lükanud Matsi masti otsast maha.
Pika minestuse järele toibunud viimaks mees. Õhanud ise: “Oh heldeke, kukusin ülevalt alla ja jäin jalast ilma!”
Teine Hiidlane varsti ütlema: “Väga hea, Mats, et alla kukusid! Jäid üksi jalast ilma. Oleksid ülesse kukunud, oleksid kõigist ilma jäänud!”
26. Miks Hiidlasel torus mokad on
J. Johannes Hiiu Kõrgesaarest.
Noor Hiidlane pidanud mokad alati torus.
Teised küsinud, miks ta mokad alati torus piab.
Noor