style="font-size:15px;"> J. Kurgan Kurnalt.
Vana Hiidlane olnud oma eidega talu tua nurgas korteris. Peremees ajanud hommiku vara poega üles, tütre pulma õlut tegema. Poeg pole tahtnud tõusta, olla veel liig vara.
Hiidlane nurgast ütlema: “Mis vara see on! Mina tegin oma pulma õlle puha enne valget valmis!”
Eit vasta: “Paljuks sina ka tegid! Kaks, kolm toopi!”
Hiidlane eidega tõrelema: “Mis sa valetad: kaks, kolm toopi! Kümme toopi oli!”
28. Pane lume peale
M. Rekkaro Raikülast.
Hiidlase naene keetnud leent. Tua uks olnud lahti. Aastane laps roomanud üle ukse õue. Naene lapsega üsna hädas.
Mees ütlema: “Pane ta õige poolpaljalt lume peale istuma, küll ta himu siis õuest täis saab!”
Naene teinud nii. Pada hakanud seni kaua üle ajama. Naene läinud pada valvama.
Viimaks tulnud laps meelde. Läinud last ära tooma.
Laps aga ei liiguta enam sugugi, päris kange.
Naene kiruma: “Näe kärnast, kui ruttu ta suri! Noh, ega sa nüüd enam õue kipu!”
29. Kõige parem keel
M. Rekkaro Raikülast.
Korra arutanud Hiidlased, missugune keel kõige parem ja kergem piaks olema.
Üsna vanamees ütelnud: “Mina olen küll keelesid maailmas söönud, aga nii head pole ma veel leidnud, kui mineva aastasel valge lehma vasikal. See oli hea ja magus keel!”
30. Hunti on väga vähä
J. Kurgan Kurnalt.
Hiidlane läinud talvel metsast heinu tooma, koer kaasas. Metsas hakanud hunt koera takka ajama. Koer joosnud mehe jalgade vahele. Hunt järele.
Hiidlane karanud hundi kõrvu kinni, hoidnud hunti kinni. Võtnud siis nua taskust, lõiganud hundi saba takka ära. Hunt tõmmanud enese valuga lahti, joosnud metsa.
Nüüd hiidlasel kahju, et hunti ära ei tapnud. Hundi saba vaadates ütleb mees: “Hunti minul nüüd kat on, kut väga vähä. Hea oleks olnud, oleksin hundi hinge kätte saanud. Siis oleksivad kõik küla koerad mind kartnud kut hunti!”
31. Hiidlase ähvardus
J. Rootslane Võnnust.
Hiidlase poeg palunud isa käest luba meresse suplema minna.
Vana Hiidlane lubanud, lisanud aga ähvarduse juurde: “Hoia, et sa raibe ära ei upu! Teed sa seda, küll sa siis mu käest tubli keretäie saad!”
32. Lebamees
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane läinud peremehele sulaseks. Töö päeval pärast söömist heitnud sulane magama.
Peremees ajanud sulase üles.
Sulane pärima: “Kas seitse tundi nii ruttu täis?”
Peremees vasta: “Mis seitse tundi?”
Sulane jälle: “Ega sest lebameest ei soa, kes leva peale seitsmet tundi ei leba!”
Ütelnud ja keeranud külge.
33. Saja, vihm
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane teinud heinamaal heina. Heinad kuivanud just päikese paistel, kui korraga vihma sadama hakanud.
Hiidlane sõnuma: “Saja, saja vihm! Küll sa saad siis näha, mis ma talvel hoostele ette anna, kui sa ei lase heina kuivada!”
34. Hiidlase naese surm
J. Neublau Jootmalt.
Hiidlase naene olnud haige, palunud surma.
Mees toonud metsast öökulli, pannud ahju peale sooja.
Naene näinud. Mõtelnud surma olevat. Hakanud paluma: “Suur surm, suured silmad, kallis surm, karvased jalad, aga küll on kurjal küüned! Jäta mind veel järele!”
35. Ma sain ühe suvega
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane olnud suve otsa podrätsiku juures. Teised töölised nimetanud teda rassnossikuks.
Hiidlane arvanud selle auu nime olevat.
Kodu kiitnud Hiidlane: “Teised on elu aja podrätsiku juures, ei saa rassnossikuks! Aga vaata, kus mees, sain ühe suvega rassnossikuks. Kell on niisugune hea hakamine!”
36. Üksi ehk kaksi – ikka roppis
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane kiidelnud korra:
“Mede mehed käivad ikka nii: Olgu üksi ehk kaksi – ikka roppis. Kui tuleme üle väina sada meest roppis, kõige ees torupilli mees, kõige taga veske-kiviga mees. Lähme Tallinna purjutama. Kui purju jääme ja torupilli mees ees pikali kukub, siis kukuvad taga järele kõik 99 pikali!”
37. Sööks paljugi
A. Kivi Hõbedalt.
Hiidlane küpsetanud korra suurel maal tööl olles ühte lugu silku.
Teised imestama. Hakanud ütlema: “Mis sa neist küpsesilkudest alati närid? Eks söö vahest ka paremat!”
Hiidlane vastu: “Jah, eks kõhtu mahuks paljugi, aga kes seda jõuab täita!”
38. Kudas sool veli kat läts?
M. Rekkaro Raikülast.
Trobikond Hiidlasi läinud suiks suurele maale kraavi lamutama. Üks olnud laisk, ei läinud teistega kaasa.
Sügisel tagasi tulles küsinud teised ta käest: “Noh kudas sool veli ka läks kodumaal?”
Kodune Hiidlane vasta: “Muidu läks kat heasti küll, aga lebaga oli peenike peos!”
39. Mis kella aeg
T. Viedemann Koselt.
Korra läinud Hiidlane õpetaja juurde. Tahtnud last üles kirjutada, kelle vaderiks teda kutsutud.
Õpetaja küsinud: “Mis kella ajal laps sündis?”
Vader vasta: “Ei tea, kulla herra seda ühtigi. See oli nii suitsu aeg!”
Õpetaja uuesti: “Millal see suitsu aeg siis oli?”
Vader
