Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet. Gerda Kroom (koostaja)

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet - Gerda Kroom (koostaja) страница 11

Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet - Gerda Kroom (koostaja)

Скачать книгу

kookos-, seedripähkel, fundukk jt) tugevdada keha energiat, mistõttu neid kasutatakse energiavaegusega seotud haiguste (tuulehaigused) raviks. Samas tuleb inimestel, kel on tugev limasüsteem, nende tarbimist piirata või neist üldse loobuda.

      Sool toob välja toidu maitse, parandab toidu seedimist ja reguleerib pärasoole funktsioone.

      Must pipar ravib limahaigusi ja tõstab söögiisu.

      Punane pipar ravib tuulehaigusi, suurendab kehasoojust ja soodustab head seedimist.

      Köömen ravib tuule-, sapi- ja limahaigusi.

      Harilik vürtsköömen rahustab tuult, ravib limahaigusi ja seedimatust, on kasulik ka kuumaga kaasnevate kopsuhaiguste puhul.

      Nõuanne nr 73

      Vürtside kasulikkus

      Koriander on kasulik intensiivse tuule puhul, ravib kuumaga kaasnevaid maohaigusi, limahaigusi ja kustutab janu.

      Kurkum on hea mürgituste puhul ja palaviku ajal.

      Ingver tekitab soojust, suurendab mao võimet toitu seedida, soodustab söögiisu, ravib tuule- ja limahaigusi.

      Kaneel tugevdab mao ja maksa tööd, ravib kõhulahtisust ja tuulehaigusi.

      Muskaatpähkel ravib tuulehaigusi ja seedimatust, on parim südamehaiguste puhul.

      Kardemon (tavaline) ravib neerude külmust (ebapiisavat tööd) ja tuulehaigusi.

      Kardemon (aromaatne, must) parandab mao, põrna ja kõhunäärme ebapiisavat tööd.

      Nelk ravib tuulehaigusi ja kurgu kähedust.

      Nõuanne nr 74

      Magusad maitseained

      Valge suhkur ravib sapihaigusi ning kuuma- ja verehaigusi (põletikuprotsessid).

      Pruun suhkur (või siirup) on hea tuulehaiguste puhul, parandab seedimist ja annab neerudele energiat. Ei tasu tarbida puhtal kujul, vaid ainult koos pudru, tee ja võiga.

      Mesi ravib lümfihaigusi (ehk enamikku nahahaigustest, peamiselt märgi, paljusid liigesehaigusi, erinevaid turseid). Hea kõhnumiseks, annab peaajule energiat, toetab põrna ja nahka. Kasulik ka siis, kui organismis kombineeruvad kuum ja külm.

      Nõuanne nr 75

      Vee omadused ja kasulikkus

      Vesi rahustab sappi ja suurendab tuult.

      Parim vesi on see, mis voolab puhtas kohas, päikese, kuu ja tuule mõju all. Selline vesi ei tee kahju maole ega kurgule ning hoiab tervist.

      Kuivemates paikades on vesi hea ja kerge, niisketes aga halb ja raske. Kõige halvem on vesi neis kaevudes, mis jäävad päikesele, kuule ja tuulele kättesaamatuks, selline vesi on soolane ja sogane.

      Vihma- ja jäävesi on jahe, kerge ja pehme, kustutab hästi janu, leevendab haigusi ja muudab selgemaks mõistuse, olles justkui ravimi eest. Kuid tänapäeva ökoloogiat silmas pidades pole vihmavesi enam nii tervislik.

      Jõevesi on hea reostamata kuivades paikades, mis päeval soojenevad päikesevalguse toimel, öösel aga jahtuvad kuu- ja tähevalguse mõjul.

      Merevesi on küllastunud soolast, see ergutab tuult, sappi ja lima.

      Metsavett võib tarvitada ainult keedetult.

      Nõuanne nr 76

      Mineraalvee omadused

      Raviomadustega mineraalveed, mida võib tarvitada seespidiselt:

      √ magusamaitseline vesi ravib tuulehäireid;

      √ mõrumaitseline puhastav (lahtistav) vesi ravib sapihäireid;

      √ hapul veel on oksendama ajav toime, ravib limahäireid;

      √ hapukasmagus mõrumaitseline vesi ravib kroonilisi haigusi, millega kaasnevad kahjustused maos, maksas ja soolestikus;

      √ mõrumagus vesi ravib tuule- ja sapihaigusi;

      √ mõruhapu vesi ravib lima- ja sapihäireid:

      √ magushapu vesi ravib lima- ja tuulehäireid.

      Nõuanne nr 77

      Vee kasulikkus

      Jahe voolav vesi kõrvaldab peapöörituse, minestuse, iivelduse, mürgituse, pohmeluse, kõrge kehatemperatuuriga kaasneva sapi või vere ülekülluse, väsimuse, janu ning keha liigse tüseduse.

      Keedetud vesi soodustab seedimist, ravib limast tingitud kõhupuhitusi, värsket külmetust ja nakkuslikku kuumust. Kui aga keedetud vett säilitatakse kauem kui üks ööpäev, siis ergutab ta tuult, sappi ja lima.

      Kui on vaja vett keeta selleks, et muuta ta joogikõlblikuks, tehakse seda teatud kindlal moel:

      √ suvel ja talvel, aga ka ühtlase niiskusega paikades keedetakse vett nii, et 2/3 lastakse ära aurata ja jäetakse järele vaid 1/3 kogusest;

      √ kevadel ja niiskes paigas, kus vesi tõstab põhjast sadet, keedetakse vett nii, et 3/4 lastakse ära aurata ja jäetakse järele vaid 1/4 kogusest;

      √ sügisel ja kuivades paikades, kus vesi on kerge, aurutatakse vett seni, kuni jääb järele 1/2 kogusest.

      Nõuanne nr 78

      Riisitoitude toime

      Vedel riisipuljong hajutab haiguse riismeid, normaliseerib seedimise, tasakaalustab keha funktsioone, kustutab janu, viib tuule, sapi ja lima tasakaalu, suurendab mao võimet toitu seedida ja muudab kanalid seestpoolt paindlikeks.

      Paksem riisipuljong tõstab mao võimet toitu seedida, kustutab nälga ja janu, taastab tasapisi nõrgenenud keha ja kõrvaldab gaasidest tingitud kõhukinnisuse.

      Riisipuder peatab kõhulahtisuse, tõstab söögiisu ja kustutab janu.

      Need riisikeedused on head kõhulahtisusest tingitud kurnatuse korral.

      Ravieesmärkidel tuleb riisi keeta veega ja lisada vürtse (ingver, pipar jmt). Kui keeta riisi liha-puljongi või piimaga, on ta raske ja halvasti seeditav.

      Praetud riis (või riisi popkorn) peatab kõhulahtisuse ja aitab luumurdudel paraneda.

      Nõuanne nr 79

      Teraviljasupid

      Poolküpsetest teraviljadest keedetud supp tekitab kõhukinnisust ja aeglustab mao tööd, mistõttu see on kahjulik.

      Kui teri pisut praadida, on neid kergem seedida.

      Külmad, veidi praetud odraterad suurendavad füüsilist jõudu, aga jahuks jahvatatuna ja klimpidena keedetuna muutuvad nad kergeks ja hästi seeditavaks.

      Kergelt praetud

Скачать книгу