taastavad kurnatud keha, pakuvad füüsilist rahuldust ja ravivad tuulehaigusi.
Nõuanne nr 80
Toidu säilimise tähtajad
Veega valmistatud toite (supid, pudrud jt) ei tohi säilitada üle ühe ööpäeva, ka mitte külmkapis, sest muidu muutuvad nad raskesti seeditavaks ja pärsivad mao tööd.
Leib, saiakesed ja vormiroad on tahked toiduained, neid küpsetatakse, seega võib neid ka kauem säilitada.
Tooreste aed- ja puuviljade omadused külmas hoituna praktiliselt ei muutu. Toore külmutatud liha omadused muutuvad pärast mitu kuud kestnud säilitamist soojemaks ja seepärast pole see kahjulik.
Nõuanne nr 81
Toitumine kevadel ja sügisel
Kevad (aprill-mai). Talvest on loodusesse jäänud külm, väheliikuva eluviisi ja külma tõttu on inimkehasse kogunenud lima. Kevadel lima valguse ja soojuse mõjul sulab, tekitades limahaigusi. Sel perioodil on hea mõru, kõrvetava ja parkiva maitsega, kore ja kerge toit: vana oder, mesi, keedetud vesi, ingverikeedus, vürtsid, laagerdunud vein.
Sügis (oktoober-november). Suve vältel koguneb sapp, mis sügisel «ärkab». Seepärast on nüüd kasulik magusa, mõru ja parkiva maitsega, omadustelt jahe toit ja jook: riis, oder, kaunviljalised, mesi, valge suhkur, piim, hapupiimatooted.
Ei sobi rasvane toit, seesamiõli, alkohol.
Nõuanne nr 82
Toitumine suvel
Varasuvi (juuni-juuli). Sel perioodil kaotab organism tugeva päikesekuumuse tõttu oma jõudu. Pole tingimata vaja palju süüa, pigem peab toit olema kerge, jahe ja õlirikas, samuti on vajalik tunnetada magusat, mõrult parkivat maitset. Sobivad hästi keedetud riis, piim, värske või, sea-liha, hapupiimatooted, keedetud ja jahutatud piim koos suhkruga ning veega lahjendatud alkohol.
Hilissuvi (august-september).Maa auramine, tuul ja vihmadest tekkinud sogane vesi võivad kahjustada toidu seedimist. Sel perioodil sobivad hapu, soolase ja magusa maitsega kerged, soojad ja õlirikkad toidud ning toiduained: praetud oder, praetud riis sulatatud võiga, kanaliha, aprikoosid, rosinad, virsikud, kirsid ja pähklid.
Nõuanne nr 83
Toitumine talvel
Varatalv (detsember-jaanuar). Sel ajal on nahapoorid külma tõttu sulgunud. Kuna seedimise kuumus on tugev, tuleb korralikult toituda. Kui tarvitada toitu ebapiisaval hulgal, siis keha mandub. Eelistatud on hapu, soolase ja magusa maitsega soe, õlirikas toit: lihapuljong, lamba-liha, sulatatud või, rasvad, kondipuljong ja kange alkohol.
Hilistalv (veebruar-märts). Neil kuudel on poorid kehas suletud ning kehasse koguneb lima. Süvenevad kõik eelmiste kuude omadused, seega olgu toit sama rammus ja soe.
Sel perioodil on kahjulik nälgida, lasta aadrit ja liigselt jahtuda.
Nõuanne nr 84
Mõned toitumisreeglid
Pärast sööki peab magu olema täis: pooleldi tahket toitu, veerandi jagu vedelikku ja veerand peab jääma täitmata, et jääks ruumi seedimisele.
Pärast sööki on vaja juua piisavas koguses vedelikku, et saada toidust rahuldust. Kuid hääle käheduse, bronhiidi, üldise külmetuse ja haiguste korral, mis lokaliseeruvad kaelast kõrgemale, on kohe pärast sööki kahjulik juua.
Liha kõrvale tuleb juua veini söögi ajal või pärast seda, kui magu seedib nõrgalt toitu.
Seedimatuse ja pundunud kõhu puhul on väga kasulik juua pärast sööki keedetud kuuma vett.
Nõuanne nr 85
Kehakaalu muutused
Neile, kes soovivad kehakaalu tõsta, on kasulikud vein ja piim meega. Head on valget värvi toiduained (piim, hapukoor, riis, suhkur, valge siirup jne).
Kehakaalu langetamiseks soovitatakse tarvitada vedelikku enne sööki, pärast sööki tund aega mitte juua. Kasulik on juua sooja vett koos vähese meega.
Kui juua vedelikku söögi ajal, siis kehakaalus see ei peegeldu.
Kui süüa vähe, ei muuda see kehakaalu ega suurenda füüsilist jõudu, kuid süvendab kõiki tuulehaigusi.
Kui süüa liiga palju, suurendab see lima, tekitab seedimatust ning blokeerib tuule funktsioone, seedimissoojus (toidu seedevõime) nõrgeneb ja kolm energiat (tuul, sapp ja lima) muutuvad erksamaks.
Nõuanne nr 86
Nälgimine
Nälgimine tugevdab tervist, tõstab immuunsust, väljutab jääkaineid, puhastab verd, muudab normaalseks organismi sisefunktsioonid, tõstab vastupanuvõimet haigustele, soodustab siseelundite vastastikust abi. Kuid nälgimist ei või kasutada sugugi igaüks.
Kui inimene tunneb nõrkust või viibib haiguse ägedas faasis, siis nälgida ei tohi.
Tuleb arvestada, et nälgimiseks on kõige soodsamad teatud kuud aastas. Suvel ei tohi nälgida. Kõige parem aeg selleks on hooajavahelised kuud (märts, aprill, mai, oktoober, november), kuna sel ajal viibib inimorganism loodusega tasakaalus.
Sõltuvalt haigusest on nälgimiseks väga palju erinevaid mooduseid. Parem on valida endale sobiv moodus koos selle ala spetsialistiga.
Nõuanne nr 87
Paast
Paastuda ja nälgida on kasulik neile, kelle puhul võib täheldada lima üleküllust, keskmiselt kasulik on see sapi ülejäägi puhul ja kahjulik neile, kel on ülekaalus tuul.
Nälgimine on kasulik seedimatuse, röhitiste ja täiskõhutunde korral pärast sööki.
Nälgimist (lima tüübile) on täiesti võimalik ühitada tööga, nälgida on parem puhta keedetud veega või keedetud veega, millele on lisatud vähesel hulgal sidrunimahla liigsest limast vabanemiseks. Nälgida soovitatakse mitte üle kolme päeva.
Parim aeg nälgimiseks on kevad, mil organismis on palju talve jooksul kogunenud lima. Samuti on soodne sügise ja talve vaheline periood, kui kõik jääb looduses soiku. Talvel on kahjulik nälgida, sest siis kaovad jõud ja kehasoojus.
Kui püüda väheväärtusliku toidu arvel kaalust alla võtta või lausa kõhnuda, toob see kaasa lümfi ja lima suurenemise kehas.
Nõuanne nr 88
Regulatsioonisüsteemi kurnatuse sümptomid
Tiibeti meditsiin õpetab, et oma organismi tuleb kuulata ja mitte oodata, kuni see niivõrd nõrgaks muutub, et inimene ei suuda enam jalgel seista.
Organismi kolme regulatsioonisüsteemi kurnatuse sümptomid on järgmised:
√ tuulesüsteem: aktiivsus alaneb, inimene muu-tub sõnakehvaks
