Ernie teeb raha eest kõike. Tema jaoks pole ükski töö liiga räpane, piinlik või ebameeldiv. Teda kutsuti Olivia poni matma. Muidugi oli tema abi vaja.”
„Kevini isa?” oletas Meredith.
Wynne krimpsutas nägu. „Nii räägitakse. Ernie pole kunagi abielus olnud ja ta on elanud aastate jooksul mitme naisega. Ta ise kutsub neid sõbrannadeks. Viimasel ajal pole tal kedagi olnud. Üks jättis lapse lahkudes tema juurde. Ma ei tea kas Kevin on Ernie laps, või oli see naisel juba enne Ernie’t. Igatahes elab ta Ernie juures ja teeb talle tööd. Ernie on hea töömees. Ta ei vusserda midagi ära. Aga tal on omad piirid. Talle istub kõik, mida saab teha omaenese kätega ja ilma elektrita. Aga elektririistade juurde ma teda küll ei laseks.”
„Ma vean kihla, et ta ei pea arveraamatut,” ütles Markby. „Aga see pole minu asi, Wynne. Ma pole maksuamet. Kuid ma olen kohanud härra Berry taolisi juhutöölisi ja nad eelistavad eranditult sularaha.”
„Nii ka Ernie,” nõustus Wynne. „Ent osalt sellepärast, et ta on kirjaoskamatu. Ta ei oska isegi oma nime kirjutada.”
„Seega ei saa ta anda kellelegi kviitungit, eks ole?” Markbyle vabandus ei mõjunud. „Ja ma olen kindel, et ta ei tunne seadusi, kuna ei oska neid lugeda.”
„Aga ta peab mõnikord ka mingeid blankette täitma,” märkis Meredith. „Kuidas ta nendega hakkama saab?”
„Kevin aitab,” ütles Wynne. „Ta on käinud külakoolis ning oskab lugeda ja kirjutada. Ta pole eriti arukas, kuid saab aru, kui asju lihtsalt selgitada. Ja ma arvan, et Olivia aitas mõlemaid Berrysid, kui nad millegi mõistmisega jänni jäid. Luges neile ette trükitud formulare ja ametlikke kirju ning selgitas nende sisu. Ernie ei tahtnud, et küla teaks midagi ta eraasjadest ja ta ei pidanud Oliviat lobisevaks külanaiseks. Tema oli leedi, ja mida iganes ta luges, jättis ta selle enda teada.”
„Ja pidas neid oma testamendis meeles,” lausus Meredith endamisi.
„Mida? Ahjaa, paarsada naela kummalegi,” ütles Wynne sapiselt. „Igatahes tuli see Mervyni ärile igati kasuks!”
„Olivia oli selles suures majas üksi ja kaitsetu,” ütles Meredith.
Viimaks ometi olid nad omaette ja istusid kamina ees omleti ja klaasi veini juures. Omlett oli Alani valmistatud. Meredithile ei meeldinud süüa teha ja ta pidas seda tegevuseks, mis tal kunagi ei õnnestu. Ükskõik, mida ta pannile pani, läks see kohe kõrbema. Alan polnud küll mingi tippkokk, kuid tal oli õemees, kes oli teda õpetanud. Omlett oli väga maitsev. Meredith kiitis teda.
Alan võttis tunnustuse viisakalt vastu ja pöördus tagasi Meredithi eelmiste sõnade juurde: „Jah, Olivia oli kaitsetu nagu iga vanainimene, kes elab üksi. Sinu teoorias tema testamendi kohta võib tõetera sees olla, kuid meil pole võimalik seda enam tõestada. Ma tean taolisi juhtumeid. Väikesed lahkhelid, ebapiisavad selgitused, hoolimatute inimeste sekkumine… Sellest ei piisa. Berry on hea näide. Wynne’i sõnul on ta hea töömees. Ta tegi Oliviale korralikku tööd ja austas teda. Võib-olla isegi kartis pisut. Olivia luges läbi kõik temale saadetud ametlikud kirjad, millest Kevin sotti ei saanud. See mees on omamoodi tubli. Kuid ma ei usaldaks teda. Ma olen taolisi tüüpe ennegi näinud. Nad sõidavad ülevaatusel käimata autodega, neil on ilma loata püssid, nad ei maksa televiisorimaksu ja nii edasi. Nad pole kurjategijad. Nad lihtsalt ei hooli seadustest. Kui mul oleks keegi vana sugulane, siis mulle küll ei meeldiks, kui ta sõltuks Ernie-taolisest. Kuid antud juhul pole meil põhjust arvata, et Ernie pettis Oliviat või kasutas teda ära.”
„Aga sa kõneled ju Rory Armitage’iga? Sa lubasid.”
Alan ohkas ja pani kahvli käest. „Jah, ole rahulik, eks? Sina ja Wynne olete täielik nuhtlus! Ma lähen selle tõpratohtri juurde homme kohe pärast hommikusööki, et tabada ta enne, kui tööle läheb. Kas tuled kaasa?”
Meredith vältis ta pilku. „Ei, mine üksi. Kaks küsimusi esitavat kutsumata külalist oleks liig. Parem on mees mehe vastu. Ma… ma mõtlesin, et astun sellest Stable Row pisikesest poekesest läbi.”
„Ei tea, miks?”
Meredithil oli pisut piinlik. „Kui sa just tahad teada, siis sellepärast, et Wynne ütles, et selle omanik Sadie Warren on kohalik nõid. Ma tahan teda näha. Ma pole kunagi nõida kohanud.”
„Ja ei kohta ka homme!” väitis Alan. „Kindlasti on see mingi vanamutt, kes usub, et ta on nõid.”
„Ega see pole ebaseaduslik?”
„Ennast nõiaks kuulutada? Iseenesest mitte. Sõltub sellest, mida ta teeb. Kui ta ainult keksib kummalises riietuses ringiratast ja ümiseb laulda, pole sellest hullu. Aga kui mängus on uimastid või alaealiste seksuaalne ahistamine, läheb asi kurjaks. Arvatavasti ütleb ta, et on niinimetatud „valge nõid” ja täiesti ohutu. Sa oled ju lugenud jutte paganlikest ja algkristlikest usunditest, rohelistest meestest, suurest jumalast Paanist, maaemadest, mees- ja naissoost loodushaldjatest, suvistest ja talvistest päikeseseisakutest, sekka veel paras ports muistse Egiptuse uskumusi. Paljud usuvad taolisi asju.”
„Aga kuidas on lood loitsude müümimisega?”
„Ma ei soovitaks talle seda, samuti kellegi needuse alla panemist. See oleks pettus või väljapressimine ja seega tõsine kuritegu.” Alan vaatas talle muiates otsa. „Sa ei kavatse temalt loitsu osta, ega ju?”
„Ei,” ütles Meredith taldrikuid kokku korjates. „Ma kavatsen osta Parsloe St. Johnist suveniiri.”
„Õnn kaasa,” ütles Alan. „Sa ei leia sealt midagi peale tavalise vana rämpsu. Sa pole kohalik. Ta ei usalda sind. Ta võib müüa sulle mõne huvitava kivi või nipsasjakese, kuid ta ei kinnita sulle, et see teeb imesid. Need inimesed on ogarad, aga mitte rumalad.”
Meredith jäi, taldrikud käes, uksel seisma. „Mis sa arvad, kas Parsloe St. Johni inimesed usuvad, et ta on nõid?”
Alan noogutas. „Võib arvata, et nii mõnigi usub seda. Inglismaa külades toimuvat ei tohi alahinnata.”
seitse
Meie linna kolme noort naist süüdistati möödunud laupäeval nõidumises…
Hommik oli selge, õhk karge, mis andis märku pika suve lõppemisest. Sügis – ja selle kannul talv – koputasid uksele.
Meredithile meeldis taoline ilm. Suvi ja talv tekitasid kumbki omal moel teatud laiskust või roidumust. Ent säärase ilmaga nagu täna oli vaim värske. Ja siin ta nüüd on hommikul kell üheksa, teel Stable Row’le, et tabada Sadie tema urkas enne, kui õige päev pihta hakkab. v
Alan oli jäänud koju kohvi jooma ja lehte lugema. Kuid ta oli lubanud minna loomaarsti juurde ja Meredith oli veendunud, et ta teeb seda. Nad pidid hiljem kodus kohuma ja muljeid vahetama.
Stable Row’l tagusid Bruce ja Ricky palli, nende kisa kajas vanadelt seintelt vastu. Selles kitsas läbikäigus liikus ilmselt alati väga vähe rahvast ja seda veidram oli mõelda, et keegi võiks siin poodi pidada. Kui selleks pole just eriliselt diskreetset põhjust.
Pood nägi välja täpselt nii nagu eelmisel korral. Aknal seisid samad tolmunud ja inetud asjad, isegi kass oli kohal. Samas asendis, otsekui poleks ta vahepeal ära käinudki. Meredith silmitses teda ja mõtiskes endamisi, kas loom on üldse elus. Ta märkas sugemata karva kerget üles-alla liikumist. See pakkus kergendust. Meredith ei jõudnud seda õieti veel
