mõtlema, et leida lahendust. Kui ta leiab lahenduse, tunneb ta kergendust ning ronib koopast välja.
Kui ta lahendust ei leia, teeb ta midagi, et probleemi unustada. Loeb näiteks lehte või mängib mõnd mängu. Kui ta on vabastanud oma meeled päevaprobleemist, suudab ta lõdvestuda. Kui stress on tõesti suur, võtab ta tarvitusele vägevamad vastuvõtted nagu autoga kihutamise, mõnes võistluses osalemise või mägedes ronimise.
Kui veenuslane on häiritud või stressis, siis otsib ta leevenduseks kedagi, keda ta usaldab, ning jutustab talle üksikasjalikult oma päevaprobleemidest. Kui veenuslased jagavad teistega oma muresid, läheb nende tuju kohe paremaks. Selline on veenuslaste elustiil.
Veenusel on teistega murede jagamine sõpruse ja usalduse märgiks, mitte koorma ladumiseks teise õlule. Veenuslastel pole häbi, kui neil on probleeme. Nende ego sõltub mitte „asjatundlik” olemisest, vaid headest suhetest. Nad jagavad avalalt oma tundeid, kui on segaduses, häiritud, lootuse kaotanud või kurnatud.
Veenuslane tunneb end hästi, kui tal on armsaid sõpru, kellega saab jagada oma tundeid ja probleeme. Marslane tunneb kergendust, kui suudab ise oma probleemi seal koopas ära lahendada. Selline kergendustunde seadus kehtib ka tänapäeval.
LEEVENDUSE LEIDMINE KOOPAS
Kui mees on stressis, eemaldub ta oma teadvuse-koopasse ning keskendub probleemi lahendamisele. Enamasti võtab ta ette just kõige pakilisema või siis kõige raskema probleemi. Ta keskendub sedavõrd tolle ühe probleemi lahendamisele, et kaotab ajutiselt silmist kõik muu. Teised probleemid ja asjad, mille eest ta vastutab, tuhmuvad sel ajal tagaplaanil.
Ta muutub aina endassetõmbunumaks ja aina hajameelsemaks, oma suhetes vastutusvõimetuks ja hõivatuks. Näiteks kui temaga kodus vestelda, siis näib, et vaid 5 % tema teadvusest viibib kohal, ülejäänud 95 % on veel tööl.
Ta on ära, sest tegeleb oma probleemiga, loodab leida sellele lahendust. Mida suurem on stress, seda enam on ta hõivatud oma probleemist. Sellisel hetkel pole mees mõistagi võimeline pühendama tähelepanu oma naisele ega jagama talle tundeid, mida naine loomulikult ootab ja väärib. Ta teadvus on ülihõivatud ning ta on võimetu seda vabastama. Kui ta aga suudab leida lahenduse, tunneb ta kohe kergendust, poeb välja oma koopast ning on jälle võimeline normaalseks suhtlemiseks.
Kui ta aga ei leia oma probleemile lahendust, jääb ta edasi oma koopasse. Et lahti pääseda, otsib ta lahendamiseks väiksemaid probleeme. Nendeks võivad olla ka lehe lugemine, televiisori vaatamine, auto juhtimine, kehaliste harjutuste sooritamine, jalgpalli vaatamine, korvpalli mängimine ja nii edasi. Iga tegevus, mis hõivab kas või 5 % tema teadvusest, võib tal aidata unustada oma probleemi ning päästa teda neist valla. Nii võib ta järgmisel päeval seda suurema eduga keskenduda oma probleemile.
Uurigem detailsemalt mõnd juhust. Jim tavatses lugeda ajalehte oma probleemide unustamiseks. Kui ta luges lehte, ei seisnud ta enam vastamisi oma päevaprobleemiga. 5 % tema teadvusest, mis polnud keskendunud tööasjadele, tegeles arvamuste kujundamisega ja lahenduste leidmisega maailmaprobleemidele. Ta teadvus kisti ikka enam ajalehe probleemidesse ning ta unustas omad. Ta kandis keskendatuse oma tööprobleemilt üle paljudele maailmaprobleemidele, mille eest ta polnud otseselt vastutav. See protsess vabastas tema teadvuse tööalastest pitsitavatest probleemidest ning ta võis taas hakata tegelema oma naise ja lastega.
Tom vaatas jalgpalli, et vabaneda närvisolekust ja stressist. Ta vabastas oma teadvuse probleemide lahendamispüüetest sellega, et lahendas oma lemmikmeeskonna probleeme. Spordivõistlust vaadates võis ta ümberkehastunult tunda, nagu oleks ta iga mänguga midagi ära lahendanud. Kui tema meeskond suurendas skoori või võitis, nautis ta edu. Kui tema meeskond kaotas, kannatas ta selle kui omaenda kaotuse pärast. Nii või teisiti sai ta teadvus vabastatud reaalsete probleemide haardest.
Tomi nagu teisigi mehi aitab vabanemine pingest, mis paratamatult kaasneb spordivõistlusele, ajalehesündmusele või filmi lõpplahendusele, vabaneda ka nendest pingetest, mida ta tunneb elus.
KUIDAS NAISED REAGEERIVAD KOOPALE
Kui mees on kinni oma koopas, on ta võimetu osutama oma kaaslasele küllaldast tähelepanu, mida too väärib. Seda aga on naisel raske aktsepteerida, sest tema ju ei tea, kuivõrd stressis on mees. Kui mees oleks tulnud koju ning jutustanud kõigist oma probleemidest, siis osanuks ta kaasa tunda. Selle asemel mees muudkui vaikib ning naisele näib, et teda ignoreeritakse. Ta võib küll nentida, et mees on häireseisundis, kuid ta eeldab ekslikult, et mees ei hooli temast, kuna ei räägi talle oma asjadest.
Naised ei saa üldiselt aru, kuidas marslased tulevad toime oma stressiga. Nad ootavad, et mehed avaneksid ning räägiksid kõik südamelt ära, nagu teevad seda veenuslased. Kui mees viibib oma koopas, paneb naine pahaks, et mees nii kinnine on. Ta on haavunud, kui mees kaevub ajalehte või kõnnib välja, et pisut korvpalli mängida. Nõndaviisi ta ju ignoreerib naist.
Loota, et mees, kes on koopas, muutuks kohe avameelseks, reageerimisvalmiks ja armastusväärseks, on ebareaalne. Nagu oodata naiselt, kes on erutatud, et ta silmapilkselt maha rahuneks ja kõigest aru saaks. Ekslik on loota, et mees realiseeriks iga hetk oma armastust naise vastu. Nagu on ekslik loota, et naise tunded oleksid alati ratsionaalsed ja loogilised.
Kui marslased poevad oma koopasse, kalduvad nad unustama, et ka nende sõpradel võib olla probleeme. Võimu võtab instinkt, mis ütleb, et enne kui hoolt kanda kellegi teise eest, tuleb hoolt kanda enda eest. Kui naine näeb mehe sellist hoiakut, protesteerib ta selle vastu ning pahandab mehega.
Ta võib nõudval toonil paluda mehelt tuge, otsekui võitleks ta oma õiguste eest selle hoolimatu tüübiga. Kui naisel oleks meeles, et mehed pärinevad Marsilt, saaks ta õigesti tõlgendada mehe käitumist stressi puhul kui tema toimetuleku moodust ning mitte näha siin mehe tunde-väljendust naise vastu. Pahandamise asemel võiks siis naine leida koostöö võimalusi ning kokkuvõttes saavutada seda, mida ta vajab.
Teisalt on meestel vaevalt aimu, kui kaugele nad eralduvad, kui poevad oma koopasse. Kui mees teaks, kui väga ta oma urgu pugemisega naist riivab, võiks ta naisele kaasa tunda, kuna too tunneb end mahajäetuna ning tähtsusetuna. Meeles pidamine, et naine pärineb Veenuselt, aitaks tal olla mõistvam ja lugupidavani naise reaktsiooni ja tunnete suhtes. Mõistmata naise käitumise põhjendatust hakkab mees end tavaliselt kaitsma ning lähebki vaidluseks. Toogem ära viis levinud möödarääkimise juhtu:
1. Kui naine ütleb: „Sa ei kuula mind,” vastab mees: „Miks sa arvad, et ei kuula. Ma võin sulle korrata iga sõna, mis sa ütlesid.”
Kui mees on koopas, salvestab ta naise sõnad oma teadvuse 5 % abil kui kuuldu. Mees järeldab, et kui ta on kuulanud 5 %, siis ta on kuulnud kõike. Tegelikult on naine taotlenud temalt täit ja jagamatut tähelepanu.
2. Kui naine ütleb: „Mulle tundub, et sa oled kusagil ära,” vastab mees: „Miks sa arvad, et ma olen ära. Ma olen ju siin. Kas sa ei näe mind?”
Ta arvab, et kui keha on kohal, siis ei tohiks naine öelda, et ta on kusagil ära. Aga sellest hoolimata tunneb naine, et kuigi mehe keha on kohal, on ta ometi kusagil kaugel. Ja seda naine silmas peabki.
3. Kui naine ütleb: „Sa ei hooli minust,” vastab mees: „Loomulikult ma hoolin sinust. Miks ma siis sinu arust püüan seda probleemi lahendada?”
Ta arvab, et kuna ta on ametis probleemi lahendamisega, mis mingis mõttes toob kasu ka naisele, siis peaks naine teadma, et mees hoolib temast. Naine aga vajab otsest tähelepanu ja
