tädi külla kutsuma.”
Tom: „Ära selle pärast muretse. Ta saab aru.”
Mary: „Kas sa tead, mida ta on läbi pidanud elama? Ta vajab mind.”
Tom: „Sa muretsed iga asja pärast, sellepärast sa oledki nii rusutud.”
Mary (vihaselt): „Ma pole sugugi alati rusutud. Kas sa ei suuda mind üldse kuulata?” Tom: „Ma ju kuulan sind.”
Mary: „Miks sa minust nii tüdinud oled?”
Pärast sellist jutuajamist on Mary rohkem ärritatud, kui ta oli koju tulles, kui ta taotles lähedust ja seltskonda. Tom oli häiritud ega mõistnud, mis läks valesti. Ta tahtis olla toeks, kuid tema probleemide lahendamise taktika ei toiminud.
Tundmata elu Veenusel ei mõistnud Tom, kui tähtis oleks olnud just ära kuulata ilma lahendusi pakkumata. Tema lahendused tegid asja vaid hullemaks. Vaadake, veenuslased ei paku eales lahendusi, kui keegi neile millestki kõneleb. Et austada teist veenuslast, tuleb rahulikult ja osavõtlikult kuulata ning püüda mõista teise meeleolu.
Tom ei taibanud, et Mary tundeavalduste osavõtlik ärakuulamine pakub naisele tohutult kergendust j arahuldust. Kui Tom õppis tundma veenuslaste kombeid, et neile on enda tühjaksrääkimine nii vajalik, õppis ta vähehaaval kuulama. Kui Mary tuleb nüüd väsinult ja erutatult koju, toimub nende vahel sootuks teistsugune vestlus. See kõlab umbes nõnda:
Mary ütleb: „Mul on nii palju tööd. Mul pole enese jaoks enam üldse aega.”
Tom hingab sügavalt sisse, lõdvestub ja ütleb: „Võeh, näib, et sul oli raske päev.”
Mary: „Nad tahavad,et ma muudaksin kõiki asju üheainsa märkuse peale. Ma kohe ei tea, mida teha.” Tom peab pausi ja ütleb siis: „Hmmm.” Mary: „Ma isegi unustasin tädi külla kutsumata.”
Tom (kergelt kulmu kortsutades): „Tõsi või?” Mary: „Ta vajab mind just praegu eriti. Mul on nii paha tunne.”
Tom: „Sa oled nii armas. Tule siia, las ma kallistan sind.” Tom embab naist ja Mary lõõgastub tema käte vahel kergendatult ohates ja öeldes: „Mulle meeldib sinuga vestelda. Sa teed mind õnnelikuks. Aitäh kuulamast. Mu tuju on nüüd palju parem.”
Mitte üksi Mary, vaid ka Tom tunneb kergendust. Teda hämmastab veel, et nüüd, kui tema on õppinud lõpuks kuulama, on naine palju õnnelikum. Avastanud omavahelise erinevuse, õppis Tom ilma probleemilahendusi pakkumata kuulamise tarkust ja Mary õppis laskma asjadel areneda ning kõike aktsepteerima nii, et ei jaganud palumata nõuandeid ega teinud kriitikat.
Võtkem kokku kaks kõige enam levinud viga suhtlemisel:
1. Mees püüab muuta naise häiritud meeleolu sel moel, et pakub härra Korraldajana tema probleemidele lahendusi, millega ta jätab tunnustamata naise tunded.
2. Naine püüab parandada mehe käitumist, kui too teeb vigu, ta muutub Paranduste Kodu-Komiteeks, jagab palumata nõuandeid ning kritiseerib.
HÄRRA KORRALDAJA NING PARANDUSTE KODU-KOMITEE KAITSEKS
Neile kahele põhilisele veale osutades ei arva ma, et kõik on vale, mis puutub härra Korraldajasse või Paranduste Kodu-Komiteesse. Kahtlemata on need marslastele ja veenuslastele väga olulised institutsioonid. Viga on vaid nende ajastamises ja kohastamises.
Naine hindab kõrgelt härra Korraldajat, kui too ei hüppa platsi just siis, kui temake on ärritatud. Mehed peavad meeles pidama, et kui naised on ärritatud ning räägivad oma probleemidest, siis pole õige aeg pakkuda lahendeid; selle asemel vajab naine ärakuulamist, ning see aitab tal parandada tuju. Naine ei vaja siis korraldamist.
Mees hindab kõrgelt Paranduste Kodu-Komiteed, kui selle järele on nõue. Naised peavad meeles pidama, et palumata nõuanne või kriitika – eriti, kui mees on teinud vea – paneb teda tundma, et teda ei armastata ning et teda kontrollitakse. Ta vajab naise tunnustust enam kui nõuannet ka selleks, et õppida oma vigadest. Kui mees tunneb, et naine ei püüa teda ümber kasvatada, võib ta meelsasti küsida temalt nõu või oodata vastukaja oma tegevusele.
Kui mõistame olukordade erinevusi, suudame hõlpsasti respekteerida partneri tundlikkust ning olla talle toeks. Lisaks tunnetagem, et kui partner osutab meile vastupanu, siis ilmselt sellepärast, et oleme valinud vale aja või koha. Uurigem seda asja üksikasjades.
KUI NAINE OSUTAB VASTUPANU MEHE PROBLEEMILAHENDUSTELE
Kui naine osutab vastupanu mehe poolt pakutud probleemilahendustele, tundub tollele, et tema kompetentsuses kaheldakse. Seetõttu näib talle, et teda ei usaldata ega hinnata ning tal pole enam isu hoolitseda naise eest. Tema valmisolek naist ära kuulata mõistagi väheneb.
Kui mehel püsib meeles, et naised pärinevad Veenuselt, võib ta ometi mõista, miks naine vastupanu osutab. Mees võib järele mõelda ning avastada, et nähtavasti oli ta pakkunud probleemilahendusi hetkel, kui teine vajas hoopis osavõtlikkust ja hingekosutust.
Siin on toodud mõned lühinäited, kuidas mees võib kogemata haavata naise tundeid või eirata tema ettekujutusi või pakkuda soovimatuid lahendusi. Vaadake, kas tunnete ära, mis kutsus temakeses esile vastupanu:
1. „Sa ei peaks nii palju muretsema.”
2. „Aga ma pole ju seda öelnud.”
3. „See on nii tühine asi.”
4. „Hea küll, palun vabandust. Unustame nüüd ära.”
5. „Miks sa siis seda ei teinud?”
6. „Aga me ju räägimegi.”
7. „Ära solvu, ma pole ju niiviisi arvanud.”
8. „Nii et mida sa tahad öelda?”
9. „Aga sa ei peaks niiviisi tundma.”
10. „Kuidas sa saad seda öelda? Eelmisel nädalal ma veetsin terve päeva sinuga. Oli väga tore.”
11. „Hea küll, unusta see ära.”
12. „Olgu, ma koristan hoovi ära. Kas see rahuldab sind?”
13. „Sain aru. Sina peaksid seda tegema.”
14. „Vaata, sinna ei saa me midagi parata.”
15. „Kui sa kurdad, et ei taha seda teha, siis ära tee.”
16. „Mis sa lased neil ennast sedaviisi kohelda? Mingu nad…”
17. „Kui sa pole õnnelik, eks siis lahutame ära.”
18. „Olgu, siis võid sa seda nüüdsest peale teha.”
19. „Nüüd siis ma hakkan sellega pihta.”
20. „Loomulikult ma hoolin sinust. Naeruväärne.”
21. „Kas sa võiksid asja tuuma juurde jõuda?”
22. „Kõik me peame seda tegema…”
23. „Midagi taolist pole üldse toimunud.”
