hobustel kappavad karjused, kuid silmapiiril pole näha ühtki asustatud punkti.
Lõpuks asfaldile jõudes oleme sunnitud teed küsima kahe vastassuunas hääletava vanema naisterahva käest. Kuna nad on nõus meid juhatama, siis võtame nad ühtlasi peale ja keerame otsa ringi, et esmalt naised Rustavi linna ära visata. Kuuldes, kust me pärit oleme, kostab tagumiselt pingilt selges eesti keeles: „Lähhme klupisse tandsima!” Selgub, et tegemist on armeenlannadest ema ja tütrega, ema aga käis lapsepõlves Abhaasia eesti külas puhkamas.
LÄHME POODI
Unustamatu kingsepp Sandro. Imeline kullaturg. Poissarbuusid on magusamad! Kõige paremini sobib hinkaalide kõrvale õlu.
Kuigi soojadel sügisõhtutel on nii mõnus väljas söömas käia – seda enam, et söögikohtade puudust siin linnas ei ole –, on vaja üht-teist ka koju osta. Üldiselt jääb mulje, et kõik kohad on toidupoode täis, lisaks veel puuviljamüüjad tänavatel.
Kõik müüvad midagi. Poed on hästi ebaratsionaalselt organiseeritud, alatasa tuleb müüjalt juhatust küsida. Meie lähedal on pood, kus letitagune on käepärastest vahenditest ehitatud barjääriga poolitatud ja kaup nende vahel ainult müüjatele teadaoleva kokkuleppe alusel ära jagatud. Sealjuures on vähem nutikam müüja pandud kaalukauba letti ja kui küsid nelisada grammi juustu, lööb ta kaht kätt kokku ja ahastab: „Vai me, arvidsi!” (Heldekene, kust mina tean!). Et näita käega, kui suurt tükki vaja on, mis sa siin snoobitsed oma grammidega.
Kuigi teinekord on tore, kui saad poest midagi võlgu võtta, kui ei juhtu sularaha käepärast olema, ei meeldi mulle see väikeste poodide võrk sugugi. Ma ei mõistnud varem ega mõista ka praegu, miks peaks tore olema poodi letikaupa läbi käia, žestikuleerides selgeks teha, mida ma soovin ja iga leti ääres maksmisega jännata. Sealjuures on valik olematu ning kaup kahtlast päritolu. Elektri kokkuhoiu mõttes lülitatakse ilmselt külmikud ööseks välja ja nii on väikesest poest ostetud jäätis reeglina mõned korrad üles sulanud ja siis jälle külmunud. Mõnusam oleks ju omaette ümisedes riiulite vahel tiirutada, kõik korraga korvi laduda ja saada tšekk, kust siiski ka hindu kontrollida võid. Meie tuleku ajal oli Tbilisis ainult üks meie mõistes supermarket, mis asus kaugel linnaservas. Nüüd on üks selle suurepärase kulinaarialetiga haru meie kanti kolinud ja mul on selle üle siiralt hea meel. Ilmselt viib see hulga väikseid poode hingusele, millest on küll kahju, aga mina rõõmustan võimaluse üle rahulikult valida ja kaardiga maksta.
Meie kandi kingseppade võrgustik mulle aga meeldib. Kohe meie tänava nurga peal, Kikabidze maja vastas ning Rootsi saatkonna müüri taga, suure kahara tkemali-puu all on koha leidnud väike plekist putka, mille uks on hommikuti kutsuvalt paokil. Putka ees vestavad mõnusasti juttu illegaalse kingsepaäri omanik kreeklane Sandro ja tema sõber Mamuka, miniatuurne suure uhke valge soge ja peene tolmumantliga kõrges eas härra. Sandro on ise ka ligi kaheksakümneaastane ja kui ma esimest korda oma kingad putitada viin, värisevad tal pea ja käed nii hoogsasti, et ma mõtlen imestades, kas tõesti on mu kingad nii hullus seisus. Tervisehäirest hoolimata on Sandro väga vitaalne härra, kes kutsub mind alati istuma enese kõrvale pingile, mis on spetsiaalselt minu jaoks värske ajalehega kaetud, ja nii me seal juttu puhume. Tema jutustab oma lastest, kes elavad Chicagos, varalahkunud naisest ja sellest, kui kurb on üksi elada. Mina niisamuti oma elust. Hoolega parandatud kingad, mis mulle tagasi antakse, saavad mõlemad veel suudluse kaasa. Lisaks pistetakse mulle pihku karamellkompvek või puuvili ja patsutatakse kaua mu kätt.
Viimaste punaste kingade parandusega läheb aga kehvasti, sest hommikuti on mul enne tööleminekut nii suur rutt, et ei ole mahti kingi tagasi koju viia ja õhtuti saabun liiga hilja. Palun Irmat, et ta kingad ära tooks, kuid Sandro ei anna, vaid nõuab, et ma ise järele tuleksin. Lisaks kuulen, et ta viib mu kingad igal õhtul koju ja tassib siis hommikul jälle tagasi – seda röövi kartuses.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
