tegi viimase pingutuse ja ronis veel natuke kõrgemale, et mehe juurde jõuda. Too oli pikka kasvu. Vimmas. Keskealine. Habetunud. Laternavalguse taha oli raske näha.
„Mu nimi on Tirre. Ma otsin kohta, kus end varjata. Kui te lubate mul siia jääda, siis päästate minu ja mu lapse elu.”
„Kelle eest te ka ei põgeneks – mehe, armukese, vanemate –, see saar pole mingi pelgupaik. See on maailma lõpp. Siiajäämine on karistus.” Mehe hääl oli sama kibe kui tema sõnad.
Tirre astus tuletornivahile lähemale. Tuul paiskas märjad kastanpruunid juuksed talle näkku, nii et ta pidi need kätega kõrvale lükkama. „Kas te elate siin üksi?”
Mees naeris nagu mingi kähedahäälne merelind. „Mina olen miskipärast kõige elujõulisem. Nad ikka saadavad mulle paarilisi, aga need muudkui surevad igasugu haigustesse või jäävad kala püüdes mustvaalade kätte või mida iganes. Aga mina olen alles.»
Naine teadis, et ei näe vettinud riietes ja suure kõhuga sugugi ilus välja. Aga ta teadis ka, et tal lubatakse jääda. Selle mehe üksildus oli käegakatsutav. Sellise üksilduse vastu kõlbab mistahes inimlik selts. Seda saab ta ära kasutada.
„Reisimine on ikka üks toredamaid asju maailmas, isegi kui see võtab kauem aega kui plaanitud,” ütles Vede nägu päikese poole pöörates. Nad olid merel seitsmendat päeva, lisaks päikesepaistele oli neil vahelduseks soodne edelatuul ja kõigi tuju oli hea.
Huvitav, mida te ütleksite pikema retke kohta metsas, teie kõik, kes te nii kangesti armastate puust alusega merel õõtsuda, mõtles Reu muiates. Millal ma ometi korralikule kuivale maale tagasi saan! Ja metsa!
„Olete te palju reisinud?” küsis Asel.
„Omajagu,” ütles Vede üleolevalt muheledes. „Olen ka varem Tuules käinud, Tulesaarel – see on küll üks sünge ja ebameeldiv koht – ning muidugi Meresuus. Linnukaljul mitte, sellel linnal on halb kuulsus.”
„Minu jaoks on see esimene reis,” ütles Asel. „Aga ma saan aru, mida te silmas peate. Mõnikord vaatan oma kaarti ja soovin, et võiksin ühe silmapilguga kõigisse neisse kohtadesse jõuda!”
„See on teil tõesti päris hea kaart,” tähendas Vede, kes oli just eelmisel päeval seda koos Aseliga uurinud. „Kohe aru saada, et Tulesaare meistrite töö. Või noh, see on küll koopia, aga ikkagi.”
„Mu vend Danres on väga põhjalik ja hoolikas,” ütles Asel naeratades. „Tal tuleb selliste koopiate tegemine hästi välja.”
„Aga kaart pole ikkagi päris,” ütles Reu iseendagi üllatuseks valjusti. Ta polnud kavatsenud vestlusest osa võtta, kuid miski ärritas teda. Ta tahtis vahele segada, enne kui Asel oma imeasja jälle välja kraamib ja nad hakkavad selle kohal mererahva lugusid rääkima.
Asel pöördus pisut imestunult tema poole. „Muidugi mitte. See pole mõeldudki olema.”
„See on eluta asi. See peaks järgi tegema elusat maailma, aga ei saa hakkama.”
„Mida te silmas peate?”
„Kui te eile kaarti vaatasite, vaidlesite selle üle, kus meie laev parajasti on. Ma saaksin aru, kui kaart näitaks seda liikumas, aga ei näita ju. Seda, kus me oleme, saavad meremehed teada tähti ja lähedasi saari vaadates. Pärismaailma järgi.”
„Ja mis siis?” küsis Asel, kes paistis olevat Reu väidetest hämmeldunud.
„Mis kasu sellest kaardist siis on?”
Asel pidi enne vastamist mõtlema, aga ta ei tundunud olevat segaduses, vaid lihtsalt sõnu otsivat, nagu poleks keegi temalt kunagi midagi sellist küsinud. „Kaart näitab meile asju, mida me pärismaailmas oma silmaga ei näe. Minu kaart kujutab kogu Klaasmerd, kohti, kuhu ma ise tõenäoliselt kunagi ei satu.”
„Nüüd te muidugi küsite, kuidas me teame, et kaart meile ei valeta,” ütles Vede heatahtlikult, aga siiski üleolevalt naeratades. „Kuidas me teame, et see, mida me palja silmaga ei näe, on ka tegelikult selline, nagu kaardil? Ärge muretsege, Tulesaare rahvas on Klaasmere osavaimad laevnikud, nad on iga laiu ja abaja juurde seilanud, ja nad oskavad selle kõik ka täpselt kaardile kanda. Te võite Aseli kaarti uskuda.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
