loobumine. Artiklis ei ole sõnagi selle kohta, et vererasvade tasakaalu löövad paigast maiustused, magusad küpsised ja saiakesed. Sõnagi ei ole ka selle kohta, kui tähtis on hoida head HDL-kolesterooli kõrgel tasemel.
Meditsiinitöötajad keskenduvad samuti endiselt ja ühekülgselt halvale LDL-kolesteroolile. Pärast seda, kui ma hakkasin toitumissoovitusi uurima, ei söö me kodus enam lahjasid tooteid ja oleme drastiliselt vähendanud suhkru tarbimist. Me sööme rohkem rasva, aedviljadega rohkem õli ja oasupi sisse paneme rohkem koort.
Pikka aega on uurijad leidnud, et HDL kaitseb südameinfarkti eest, et osakesed puhastavad vereringe veresooni ummistavast kolesteroolist. Mahukad uuringud näitavad, et inimesed, kellel on kõrge HDL-kolesterool, saavad harvemini infarkti. Ent mais 2012 ilmus meditsiiniajakirjas The Lancet uuring, mis näitab, et geneetiliselt kõrge HDL-kolesterooliga inimesed ei ole infarkti eest sugugi paremini kaitstud kui need, kellel on geneetiliselt madalam HDL-kolesterool.
HDL iseenesest ei pruugigi organismile kaitsvat mõju avaldada. Küll aga peegeldab HDL meie toitumisharjumusi. Madala HDL-kolesterooliga inimesed söövad sageli rohkem suhkrut ja kiireid süsivesikuid, mis samas on teisel moel südamele ohtlik (lähemalt raamatu teises osas). Kõrge HDL on niisiis endiselt oluline, aga võib-olla teistel põhjustel kui need, mida teadlased varem on arvanud.
Kummalisel kombel paistab halva LDL-kolesterooliga olevat lugu hoopis vastupidine. Seal mängib geneetiline tase suurt rolli; kõrge geneetiline tase suurendab infarktiohtu. Aga kui me alandame LDL-taset, süües vähem rasva ja rohkem süsivesikuid, ei ole alandamisel mingit mõju. Niisiis tuleb eristada geenide ja toitumise mõju vererasvadele.
Minu mehe HDL-väärtusele on see märgatavat mõju avaldanud. See kerkis 1,4 mmol/l pealt 2,0 mmol/l peale (meestel peab HDL olema üle 1,0). Aga viimases tervisekontrollis ei kommenteerinud õde seda muutust üldse, keskendudes täiesti mehe LDL-väärtustele (mis olid jäänud samale tasemele nagu enne toitumise muutmist).
See, et meile räägitakse küllastunud rasva kahjulikkusest, tuleneb niisiis otsusest, mille teadlased võtsid vastu 1950ndatel. Nad valisid vale tee, kui otsustasid, et piisab vere kolesterooli kogusisalduse mõõtmisest. Uuem teadus näitab, et oluline on analüüsida, missugused osakesed meie organismis kolesterooli transpordivad. Kas need on väikesed LDL-osakesed, mis jäävad kergesti veresoonte seinte külge kinni? Või on tegu HDL-osakestega, mis kannavad kolesterooli maksa tagasi?
Nüüd liigume aga äärmusliku olukorra juurde, kus tasakaalust väljas vererasvade ja veresuhkru tõttu on metaboolne sündroom arenenud täismõõdus haiguseks: teist tüüpi diabeediks. Diabeeti nimetatakse ka suhkruhaiguseks. Ent hirm küllastunud rasva ees on muutnud nägemust teist tüüpi diabeedist. Sellest on saanud rasvahaigus. Pendel on teinud nii jõulise kaare, et diabeetikutel soovitatakse lausa süüa kohvi kõrvale saiakesi ja magustoiduks pannkooke.
5. Diabeet – rasvahaigus või suhkruhaigus?
Aasta on 1843 ja doktor Charles Cowan seisab Readingi linnas Inglismaal kohaliku Royal Birkshire’i haigla arstide seltsi ees. Ta alustab vabandamisega. See, mis tal on öelda, võib näida triviaalne, aga diabeedi ravi on nii allpool arvestust, et teretulnud on iga killuke, mis võib arstidele teadmisi juurde anda. Selle päeva teema on diabeetikud ja leib (tõenäoliselt nisuleib ehk sai – toim.).
Sama aasta 14. veebruaril oli haiglasse tulnud 31aastane kündja nimega Simon Weller. Tal oli olnud külmetushaigus ja ta ei paranenudki sellest enam õieti. Mõni nädal hiljem oli ta hakanud väga palju urineerima, tekkis janu, valu alaseljas ja üldine nõrkus.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
