paistab olevat olnud lahe kutt,” tõdes Ek. „Ei ühtki halba sõna tema kohta. Kõik ta töökaaslased on südamest kurvad ja üks nende niinimetatud juristiabidest, see on vist selline juriidilise haridusega sekretär, kui ma õigesti aru olen saanud, paistab minu maitse järgi isegi natuke nagu liiga kurb.”
„Isabella Norén,” ütles Annika Carlsson. „Pakun, et ta on oma endise ülemusega nahistanud. Või vähemalt oli tal selline ambitsioon.”
„Su mõtted on liikunud samas suunas mis minul, jah, eks sedaviisi see välja paistab. Mis me temaga teeme? Sest sellist küsimust ma otse ei esitanud.”
„Las ta kogub ennast paar päeva ja kutsume ta siis emotsionaalsele vestlusele,” pakkus Annika Carlsson. „Ma kujutan isegi ette, et võiksin naisterahvana selle enda peale võtta.”
„Õige,” ütles Ek.
„Veel midagi?”
Ei midagi üllatavat Eki hinnangul. Kõikidel oli terveks nädalalõpuks alibi. Viimasena oli ohvriga vestelnud advokaat Danielsson, kes oli helistanud pühapäeval kella kaheteist paiku, et arutada uue nädala tööülesandeid, mida kõiki ühendas see, et neil ei olnud pistmist Erikssoni lahkumisega teise ilma. Mida oli muidugi hea teada, sest neile kohaldus ka salastatuse nõue.
„Ah tõesti,” ütles Annika Carlsson.
„Jah, ja sama tunnistaja jutu järgi on Erikssoni mõrv rünnak kogu meie õigussüsteemi vastu, mis võib kinnitada seda, et nii Erikssoni kliendid kui nende vastased olid temaga väga rahul. Küll ühe erandiga, mille me pidime vastupuiklevalt advokaadilt tangidega välja kiskuma.”
„Kes see siis oli?”
„Fredrik Åkare, sündinud Åkerström. Endine Solna Hells Angelsi juht. Nüüd sellesama keskealiste motikafännide ühenduse auesimees. Istub sadulas, juuksed meeleldi vabalt lehvimas, sest tal on arstitõendi järgi kõõmaga probleeme ja ta ei pea kiivrit kandma,” lõpetas Ek, politseinik, kellel jätkus silma oma vastaste nii isiklike kui poeetiliste erijoonte märkamiseks.
„Ma tean, keda sa silmas pead,” ütles Annika Carlsson. „Nii et Fredrik …kare on avaldanud rahulolematust. Ma ei teadnudki, et ta on Erikssoni klient olnud. Mina arvasin, et Eriksson motikajõukudega ei tegelenud.”
„Pigem oli ta vastaspool,” ütles Ek. „Eriksson oli perekond Ibrahimi esindaja, kui Åkaret ja paari tema kutti süüdistati kõige noorema Ibrahimi-venna, Nasir Ibrahimi tapmises. Nagu sa kindlasti tead, oli ju vendi alguses kolm. Farshad, kes oli kõige vanem ja sai õnnetult surma, kui püüdis aknast välja ronides põgeneda Karolinska haigla palatist, kus teda raviti pärast seda, kui komissar Bäckström oli teda jalga tulistanud, keskmine vend Afsan, kes on elus ja terve ja paistab olevat Farshadi järel juhtimise üle võtnud. Ja siis kõige noorem, Nasir, kes tapeti pärast üht untsu läinud pangaröövi. Sellest on juba mitu aastat möödas. Ma võin sulle eeluurimise ja otsuse meiliga saata, kui tahad.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
