Mait Riisman. Tiit Lääne

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Mait Riisman - Tiit Lääne страница 5

Mait Riisman - Tiit Lääne

Скачать книгу

kümme aastat vanem.

image_24.jpg

      18. koolis Kalamajas. Klassijuhataja G. Reinholdi paremal käel seismas Mait Riisman.

image_25.jpg

      Pioneerina (paremal) 1966. aasta südasuvel Luunja pioneerilaagris.

image_26.jpg

      16-aastane Mait Riisman.

image_27.jpg

      Treener Mati Haljandi õpilased Kalevis 1969. aastal. Ees paremal istub tulevane olümpiasangar Mait Riisman.

image_28.jpg

      Kalamaja kooli õpilased klassitunnis. Mait taga vasakult kolmas.

image_29.jpg

      Noored veepallurid suvelaagris Viljandi järve ääres. Paremal istub Mait.

image_30.jpg

      Treener Mati Haljand oma poistega.

image_31.jpg

      Mait Viljandi spordilaagris pärast porisõda. Ees ootab laagrist väljasaatmine.

image_32.jpg

      Treener Mati Haljand poisse juhendamas.

image_33.jpg

      Mait Riisman (ees vasakul) alustamas õppetööd Tallinna 21. keskkooli 9. klassis.

image_34.jpg

      Tallinna 21. keskkooli poisid: Tiit Maisa, Mait Riisman ja Ivo Dengo.

image_35.jpg

      Üleliidulisel noorteturniiril Tuulas koos sõbra Kalev Karuga.

image_36.jpg

      Tallinna Kalevi veepallurid N Liidu noorte meistrivõistlustel Tuulas. Paremalt neljas (suusamütsiga) Mait Riisman.

image_37.jpg

      Eesti veepalli kolm viimast treenerit: Paul Aguraiuja, Mati Haljand ja Harri Rikkas.

      Esimene edu teel Olümposele

      “Olin treenides fanaatik, kes ei jätnud ühtegi treeningut vahele kõigi nende kaheksa aasta jooksul, mil ma Tallinnas mängisin. Mina küll ei mäleta, et mõni trenn oleks tegemata jäänud. Ka siis, kui oli koolipidu ja teised läksid peole, läksin mina trenni. Arvan, et just sealt see iseenese ületamine alguse saigi.

      Ma olin parandamatu maksimalist, sest kui olin paar aastat trenni teinud, oli mul silme ees ainult üks eesmärk – saada olümpiavõitjaks.

      Minu õnnetus oli vaid see, et ala oli Eestis nõrk. Kui kuhugi Eestist välja läksime, siis ainult kaotasime ja olime viimased. Mul oli võistlustelt tulles kogu aeg häbi ja piinlik. Teisest küljest kasvatas see aga sportlikku viha.

      N. Liidu noortevõistluste kvalifikatsioonimängudel hakkasin ma siiski Vene treeneritele silma. Kuskil tunnistati mind isegi turniiri parimaks mängijaks. Kõmu sellest levis kaugemale.”

Mait Riisman, 2006

      “Mait sundis ka mind kui noort treenerit kogu aeg õppima ja arenema, sest nii kui trennid muutusid igavaks või üksluisemaks, oli ta kohe rahulolematu. Ta omandas kõik uue kiiresti ja et ta käis korralikult trennis, arenes kiiresti. Teised ei suutnud temaga sammu pidada.

      Juba siis kujunes tema tugevuseks mänguline liikuvus. Ta oli vees ettearvamatu ja võttis vastu kiireid ja ootamatuid otsuseid. See oli sellepärast, et noorteklassis ei nõudnud ma poistelt kunagi tulemust, seda ei tohigi teha, vaid soovisin, et nad õpiksid improviseerima. Tulemus polnud tähtis.

      Nii oligi tavaline, et saime üleliidulistel noorteturniiridel ainult viimaseid kohti. Aga Mait tunnistati pidevalt turniiri parimaks mängijaks.”

Treener Mati Haljand, 2006

      “Kalevi siseujulas peeti Eesti noorte meistrivõistlused veepallis. Tallinna Kalevi I ja II meeskond võitsid nii LTM-i kui oma III meeskonna ülekaalukalt, omavahel aga mängisid väravaterohke viigi 7:7. Meistritiitli määras nüüd väravate vahe. See oli I meeskonnal, kuhu kuulusid treener Mati Haljandi õpilased, 48 -10. II meeskond (Paul Aguraiuja õpilased) lõpetasid pisut halvema väravate skooriga 43-10. Kolmanda koha sai ühe võiduga LTM.

      Värskete noortemeistrite nimed: Sergei Golub, Kalev Karu, Peep Fadejev, Mait Riisman, Ants Mäelt, Aavo Kivirähk, Peep Kruus, Valeri Tšihhajev, Igor Hlopkov, Nikolai Solovjov ja Jüri Tõsine.”

Spordileht, 24. aprill 1972

      “Tallinnas käisin ikka poja mänge vaatamas. Kui ta Moskvasse läks, siis ma enam basseini äärde ei jõudnud. Suures linnas käisin tal külas küll, aga veepalli ei vaadanud.”

Ema Hilda Riisman, 2006

      “Kalevi siseujulas lõppesid Eesti noorte meistrivõistlused veepallis. Otsustavas kohtumises alistas Tallinna Kalev LTM-i 9:5. Värskes meistermeeskonnas mängisid Mart (? – toim.) Riisman, Kalev Karu, Igor Hlopov, Aavo Kivirähk, Mart Roosaar, Jaan Milvet, Margus Laas, Andrei Burov, Juri Hlopov ja Jevgeni Kuzin. Treener Mati Haljand.”

Spordileht, 27. aprill 1973

      “Tallinnas nähti siis tihtipeale veepalli parimal tasemel. Kalevi siseujulas mängis N. Liidu koondis maavõistlusi Itaalia ja Ungariga, maailma absoluutne tipp. Vist üheski teises sportmängus ei ole Tallinnas maailma suured omavahel heidelnud. Lisaks peeti siin suuri rahvusvahelisi ja üleliidulisi turniire, sest Moskva meestel meeldis Eestis käia.

      Sellised turniirid andsid isegi mulle uut innustust ja sisendasid usku oma alaga tegelemiseks. Vene meeskonnad olid siin pikalt treeninglaagris ja vahel mängisime nendega ka võistlusmänge. Nii jäin ma silma Moskva Riikliku Ülikooli treenerile Rõžakile, kes uuris, mida ma teen ja millised on mu tulevikuplaanid.”

Mait Riisman, 2006

      “Mait jäi varakult Moskva noortetreeneritele silma. Ta mäng paistis kohe eriliselt välja. Moskvasse minek oli arengu suhtes õige otsus. Kahjuks juhtus nii, et kui Mait lahkus, lõppes Eestis ka veepall. Kalevi veepalli osakond, mis avati kolme treeneriga 1966. aastal, suleti. Mina pidin kuulma etteheiteid, et kasvatan Moskva ülikooli jaoks sportlasi… ”

Treener Mati Haljand, 2006

      “Veepall on meil spordiala, kus harrastajate ring põhiliselt nendega piirdub, kes vabariiki üleliidulistel jõukatsumistel esindavad. Seepärast pole imestada, et tänavugi on Eesti meistrivõistlustel osavõtvaid meeskondi vaid kolm – mullu meistriks tulnud tootmiskoondise Ookean esindus, tunamullune meister LTM ja noortest mängijatest koostatud Kalev.”

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Скачать книгу