pärast muretsevast tüübist, kes üritab tõestada end maailmale, esmajärjekorras aga siiski iseendale võimalikult noore näitsiku käevangus? See ei ole ju nii!
Kas tõesti? – küsis samal hetkel külm küüniline hääl tema sisemusest. Muidugi, igale vanamehenässile sa end kaela riputanud poleks, Tõnis on igati sümpaatne, aga kas tõesti ei mänginud sinu soov parema järje peale saada teie abielus mingit rolli? Abiellunuks sa nii kiiresti ka siis, kui sul olnuks ilus kodu ja korraliku palgaga töökoht? Ja Tõnis? Miks armastas ta nii tihti korrata, et tema, Kadi, nägu on vaimustavalt süütu just nagu lapsel? Nägi mees temas tõesti üksnes naislast, mängukanni, kellega uhkeldada, mitte aga võrdväärset sõpra ja partnerit? Miks aitab teda valimiskampaania ajal tütar Thalia, temal aga ei lubata iseseisvalt intervjuudki anda? Ja see abieluettepanek niivõrd lühiajalise tutvuse järel?
No ja tegelikult mis siis! Tal on veel võimalus ennast Tõnise silmis tõestada! Jäägu poliitika pealegi Thalia pärisosaks, ausalt öeldes ei tõmba see teda põrmugi! Tema hakkab nüüd hulga hoolsamini tegelema poolelioleva tõlkega, kui raamat kord ilmub, näeb ka Tõnis, et tema väike naisuke sobib ka muuks kui dekoratsiooniks! Ning kui Tõnis peaks valitama – ja miks ei peaks, eeltöö selle nimel on olnud tohutu – on rohkem kui võimalik, et tal läheb vaja isiklikku tõlki. Ja siis, kui…
"Oled sa nüüd isu täis mossitanud?"
Thalia hääl sundis Kadi võpatades oma unelmatest ärkama.
"Ma ei mossita, vaid loen!" kuulutas ta, raamatut kui asitõendit tugevamini pihku haarates.
"Olgu-olgu!" soostus Thalia ootamatult leplikult. "Tegelikult läksin ma tõepoolest üle piiri, vabanda mind, palun! Võib-olla polegi selle artikliga midagi hullu, aga ma olin lihtsalt ärritatud ja mures ning puhusin asja ilmaaegu suureks!"
"Mures?" neelas Kadi pakutud sööda alla. "Kas juhtus midagi?"
Thalia noogutas.
"Sellepärast ma siia tulingi. Thoril on jälle pahandused!"
Thor, täisnimega Thor Errol, oli Tõnise kuueteistkümneaastane poeg, Thalia väikevend. Nagu kõik temavanused noored oli ta täis ääretut protestivaimu, mis pahatihti kippus väljendama küllaltki valimatul moel, viies oma emaema, kelle juures ta kasvas, meeleheitele. Oma peent kaheosalist nime vihkas ta kui vanapagan välku ja soostus suhtlema vaid siis, kui teda Etsiks kutsuti. Paar nädalat tagasi oli ta võtnud luba küsimata isa auto ja sellega vastu puud sõitnud, kuu aega enne seda jäänud vahele täiskasvanutele mõeldud ööklubis, lõhnad juures. Huvitav, millega ta siis nüüd hakkama sai?
Thalia ei lasknud tal kaua teadmatuses piinelda.
"Vanaema leidis tal taskust kilekotiga mingit valget pulbrit!" kuulutas ta surmamineja ilmel.
"Issake!" kohkus Kadi. "Kas narkots?"
"Täpselt ei tea, vanaema viskas selle kohe kempsupotist alla! Aga mis muud see olla saab, mõtle ise!"
Kadi noogutas masinlikult.
"Poisiga peab ilmtingimata rääkima! Mina tean muidugi vähe, aga…"
"Oota nüüd!" katkestas Thalia teda. "See on alles pool häda!"
"Mis siis veel?"
"Vanaema ütles, et tema enam poisiga hakkama ei saa ja teda kasvatama ei hakka. Võtku isa poiss enda juurde või pangu lastekodusse, tema peseb asjast igatahes oma käed puhtaks!"
Lastekodu ei tulnud loomulikult kõne allagi. Tähendab…
"Tuleb ta nüüd siia elama?"
"On sul mõni muu variant välja pakkuda? Seepärast tahtsingi enne sinuga rääkida, kui isa jutule lähen. Saad ju aru, temaga tegelemine jääb vähemalt esialgu sinu hooleks! Loomulikult me kõik aitame, aga valimiskampaania…"
Kadi ohkas väga pikalt ja põhjalikult.
"Muidugi, ma saan aru, see ei ole just meeldiv ülesanne!" jätkas Thalia. "Kuid tead ju, et praeguses olukorras ei saa me endale vähimatki skandaali lubada! Tal tuleb pidevalt silma peal hoida ning kes sobiks selleks paremini kui sina, sa oled ikkagi pedagoog!"
"Ma olen filoloog!" täpsustas Kadi mornilt. "Mis minu pedagoogilistesse kogemustesse puutub, siis piirduvad need algklassidega ega hõlma teismelisi narkareid!"
"Aga Kadi!" Thalia hääl lausa nõretas etteheitest. "Ta on ikkagi su mehe poeg!"
"Tean-tean! Tean ka seda, et mul pole mingit valikut! Imestan ainult, miks sa minuga enne veel rääkima hakkasid ja mind otsekohe sündinud fakti ette ei pannud!"
"Ma tahan, et sa mind isa juures toetaksid!"
Kadi kulmud kerkisid.
"Ei saa pihta!"
"Vaata, kui sa vastu oled, võib isa tõesti poisi majjavõtmisest keelduda! Mõtle, milline skandaal sellest tuleks, kui avalikkus teada saaks! Eesti Eest liidri narkomaanist poeg pererüpest välja heidetud! Reiting langeks nulli, aga valimised pole enam kaugel! Ühesõnaga, kui paps su arvamust küsib, ütle, et oled hea meelega nõus temaga tegelema ja… Miks sa mind niiviisi vaatad?"
"Sain ma ikka õigesti aru?" küsis Kadi aeglaselt. "Räägid sa tõepoolest oma vennast?"
"Oh, ära hakka moraali lugema!" kehitas Thalia kärsitult õlgu. "Omade vahel ei pea ju silmakirjatsema! Muidugi ma armastan teda, muidugi ei taha ma, et tast narkar saaks, aga praegu on peamine ikkagi teda lõa otsas hoida, et ta rohkem pahandustesse ei satuks ja papsi valimiskampaaniat ära ei rikuks! Saa ometi aru, kui isa võidab, on see kogu perekonna, ka Thori huvides! Me kõik peame ühiselt pingutama…"
"Jäta juba!" hakkas Kadi kätega vehkima. "Sa ei esine praegu ju valijatele! Enda arust ma juba ütlesin, et mul pole valikut, ma võtan poisi! Aga pea meeles, seda teen ma sellepärast, et Ets on Tõnise, mitte aga parteiliidri poeg!"
3
Õhtu eel hakkas tibutama vastikut peent uduvihma, kuid Mardo Kaldveed see ei häirinud, ta ei vaevunud tagikraedki tõstma. Vangla oli teinud ta vastupidavaks. Vanglas ehk tsoonis, nagu mõned veel siiamaani ütlesid, oli tal tulnud taluda asju, mille kõrval ka jääkülm paduvaling olnuks vaid naljamäng. Tsoon oli õpetanud ta vihkama ja ka oma vihkamist vaka all hoidma, mitte kohe raevukalt ründama, vaid tegutsema läbimõeldult, külmalt, ettevaatlikult.
Tõsi, täna ta ettevaatlikkusega just silma ei paistnud: see väike litsike oli teda märganud. Ning veel mispärast – et ta lihtsalt liiga kauaks selle tšiki säärejooksu jõllitama jäi! Mis seal salata, Tombrel on tõepoolest maitset, see mees oskab oma raha eest parima välja valida! Pikad tumedad juuksed, suured malbed hirvesilmad, vormikas nõtke keha – niisugune komplekt paneb tõusma kellel iganes… Okei, lõpeta! Sa ei tulnud siia eitesid jahtima, mäng käib hoopis kõrgemate panuste peale!
Juba hommikust peale oli ta jälginud Tombre maja, püüdnud end kurssi viia sealsete asukate ja nende harjumustega. Kuskil üheksa paiku oli ta näinud oma võtmega majja sisenemas umbes viiekümneaastast naist, tõenäoliselt majapidajannat. Siis käisid postiljon ja mingi suure kotiga tüüp, tõenäoliselt müügiagent. Huvitav, millal siis Tombre ise oma tagumiku välja vedada kavatseb? Või lahkus ta juba varem, enne seitset? Pole ka ime, valimiskampaania ajal on tal kindlasti rabamist mitme mehe eest.
Võimaluse piires oli Mardo Kaljuvee end väljaspool müüre toimuvaga kursis
