Gorkis üleliidulistel noorsoomängudel Eesti koondisega hõbemedali.
1974
Esmakordselt valitakse N Liidu 18 parima võrkpalluri hulka.
Võidab TPI meeskonna koosseisus kõik Eesti tiitlid. Tuleb esmakordselt Eesti meistriks.
1975
Alustab mängimist AKSK meeskonna koosseisus.
Tuleb aprillis esmakordselt N Liidu meistriks.
Maikuus mängib esmakordselt N Liidu esindusmeeskonnas.
Võidab oktoobris Belgradis N Liidu koondislasena oma esimese EMkulla.
Valitakse spordiühingu Kalev 1975. aasta parimaks sportlaseks.
1976
AKSK meeskonnaga kroonitakse teistkordselt N Liidu meistriks.
Teistkordselt Kalevi parim sportlane.
1977
Teenib rahvusvahelise klassi meistersportlase aunimetuse.
Veebruaris tuleb AKSK meeskonnaga Euroopa karikavõitjaks. Valitakse turniiri All Stars meeskonda.
Juulis lõpetab TPI.
Sügisel alustab mängimist Tallinna Kalevi meeskonnaga N Liidu esiliigas.
Oktoobris tuleb N Liidu koondisega Euroopa meistriks.
Novembris võidab Tokyos esmakordselt maailma karikaturniiri.
1978
Tuleb N Liidu koondise mängijana Itaalias esmakordselt maailmameistriks.
Detsembris antakse talle teenelise meistersportlase aunimetus.
1979
Märtsis tuleb AKSK meeskonnaga järjekordselt N Liidu meistriks.
Võidab N Liidu koondislasena Pariisis kolmanda Euroopa meistritiitli.
1980
Veebruaris tuleb AKSK-ga taas N Liidu meistriks.
Moskvas kroonitakse 1. augustil olümpiavõitjaks.
1981
Taas N Liidu meister AKSK meeskonnaga.
Septembris tuleb Bulgaarias neljandat korda järjest Euroopa meistriks. Võidab teistkordselt maailma karikaturniiri.
1982
AKSK meeskonnaga tuleb Euroopa meistrite karikavõitjaks.
Aprillis võidab järjekordse N Liidu meistrikulla.
13. oktoobril tuleb Argentiinas teistkordselt maailmameistriks.
Detsembris võidab Moskva AKSK-ga N Liidu karika.
1983
Veebruaris võidab taas Euroopa meistrite karika.
Märtsis tuleb viimast korda AKSK meeskonnaga N Liidu meistriks.
Juunis saavutab N Liidu rahvaste spartakiaadil Moskva meeskonnaga teise koha.
Septembris võidab Berliinis viiendat korda Euroopa meistritiitli.
1984
Hakkab taas mängima Tallinna Kalevi meeskonnas.
1985
Aitab Tallinna Kalevi meeskonna N Liidu kõrgliigasse.
1986
Mängib Tallinna Kaleviga viimast korda N Liidu kõrgliigas.
Lõpetab tegevsportlase karjääri 4. detsembril.
Kõik algas isa õhutusel
“Konkreetseid eeskujusid pole mul olnud, paljudelt olen aga püüdnud üht-teist omaks võtta. Kõigepealt muidugi vanemailt. Muide, ka spordimaailma sattusin tänu vanemaile.
Isa, kes oli kunagi samuti võrkpallur, õhutusel hakkasin juba kümneaastaselt regulaarsete treeningutega pihta. Selles eas ei osanud loomulikult valida, mis minu jaoks õige või vale võiks olla. Nüüd arvan, et isa viis mind võrkpalliplatsile päris õigel ajal. Varem pole nagu mõtet, hiljem võib olla aga juba hilja. Eriti tänapäeval, millal tippsport nihkub nooruse poole.”
“Tulevase maailmameistri Viljar Loori isa Valdur Loor, ise kunagine tuntud võrkpallur, võttis kord oma 10-aastase poja spordisaali kaasa. Loomulikult ei tea me, mida võis käevigastuse tõttu varakult tegevspordist loobunud Valdur Loor tookord mõelda. Vahest lootis ta juba siis salajas, et poeg läheb kord temast kaugemale?”
“Viljar Loori esimene treener oli tartlane Ülo Palk. Tema see oligi, kes õpetas tollele nurgelisele, oma ea kohta pikakasvulisele noorukile kätte võrkpalliaabitsa, avastas Viljar Looris hea võrkpalluri eeldused ja ühtlasi süvendas temas õiget arusaamist spordi olemusest.”
“Spordiinternaatkooli minek oli loogiline käik, kuigi siis see võibolla nii ei tundunud. Pundi käis igatahes mitmeid kordi meil kodus, masseeris isa-ema, et ma ikka Tallinna tuleksin. Ma ise ei tahtnud esialgu vedu võtta. Ka vanemad tahtsid, et oleksin Tartus, läheksin ülikooli. Lõpuks sai Pundi oma tahtmise ja poole õppeaasta pealt läksin TSIK-i.”
“Pundi oskab suurepäraselt organiseerida kollektiivset mängu. Ta paneb ka mitte millestki meeskonna kokku. Õige keskpärastegi võimetega võrkpallurid, kelle mõni teine treener silma pilgutamata ära saadaks, mängivad Pundi juures tehniliselt head võrkpalli.”
“Tublilt mängisid veel pärnulane Ülo Kütt, tartlane Viljar Loor, võrulane Einar Lees.”
“Meeskonda oli tugevdatud kolme mängijaga: need olid Viljar Loor Tartust (treener T. Veski), Kaarel Kõrreveski Tallinna Kalinini rajooni spordikoolist (treener E. Pruel) ja Edgar Kruger Tallinna Kalevi spordikoolist (treener J. Kalamägi). Turniiri parimaks mängijaks tunnistati Viljar Loor.”
“Näiteks Viljar Loor, kelle kõrge löök on igati tasemel. Isegi Kalevis pole praegu ühtegi, kes seda paremini teeks.”
“Viljar Loor – 16-aastane IX kl õpilane. Pikkus 194 sm. Võrkpalluriks sirgus Tartu laste spordikoolis, kus teda treenisid Ülo Palk ja Taavi Veski. Noorte meistrivõistlustel sai kuldmedali esmakordselt.”
“Endine tartlane Viljar Loor (sündinud 1953) on koondise noorim pallur. Kahjuks see talle muidugi ei tule. V. Loor näitas, et mitte ainult aastad ei too mänguküpsust (kuivõrd juunioride juures sellest rääkida saab). Ilmselt sõltub küpsemine
