Viljar Loor. Tiit Lääne

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Viljar Loor - Tiit Lääne страница 3

Viljar Loor - Tiit Lääne

Скачать книгу

mida keegi oskab. Ta kinnitas, et A. Tasase ja V. Loori oskused on küllaldased, et garanteerida mõlemale koht meeskonnas ja ilmselt ka põhikoosseisus.”

Ajaleht Edasi, august 1970

      “Vorošilovgradis algas sotsialismimaade olümpialootuste võistlussarja “Sõprus” võrkpalliturniir. NSV Liidu koondises mängivad sedapuhku ka kaks Tallinna Spordiinternaatkooli noormeest – Avo Tasane ja Viljar Loor.”

Ajaleht Noorte Hääl, august 1970

      “Noored kalevlased ei suutnud mitte kuidagi takistada suurepäraselt mänginud Viljar Loori rünnakuid ja Tartu meeskond võitis 15:5. Kolmas geim oli vahest kõige pingelisem, kuid taas jäi peale Tartu mängijate lõputuna näiv võidutahe – 16:14. Niisiis, 3:0 võit ja vabariigi noortemeistri tiitel Tartusse.”

Spordileht, november 1970

      “Tahaks, et V. Loor kasutaks ründelöögil ära oma kõrget haaret (pikk kasv + võimas hüpe), ründaks kindlalt üle bloki.”

Treener Raimund Pundi, Spordileht, jaanuar 1971

      Tee N Liidu juunioride koondisse

      “Tallinna Spordiinetnaatkooli meeskonna tugisammasteks on kaks Tartu poissi – R. Rebane ja V. Loor. Mõlemad on arvatud NSV Liidu noortekoondisse. V. Loor isegi NSV Liidu juunioride koondisse.”

Ajaleht Edasi, märts 1971

      “17-aastase Viljar Loori mäng on muutunud veelgi küpsemaks, ründelöögid võimsamaks. Ka pikkust on noorukil juurde tulnud. Praegu on tal kasvu 198 cm. Kuid see polegi peamine. Arvestades noormehe töökust, võime loota, et näeme teda peagi mängimas meie täiskasvanute esindusmeeskonnas.”

Õhtuleht, juuni 1971

      “Rõõmustavalt hästi tuli oma ülesannetega toime nooruke Loor. Rünnakul ja blokis oli ta mees omal kohal. Kahju ainult, et ta löögitehnika ebatäiuslikkuse tõttu kaotab ründelöökide sooritamisel need suured eelised, mida talle annab kasv (197 sm) ja hea hüpe (paigalt 95 sm). Praegu tabab Loor palli vahetult võrgu kohal. Käeulatus lubab tal aga palli vastase väljakupoolele maha lüüa üle bloki.”

Olev Kajak, Õhtuleht, juuli 1971

      N Liidu V rahvaste spartakiaad

      9. -20. juuli 1971 Moskva

      1. Vene NFSV

      2. Moskva

      3. Kasahhi NSV

      4. Ukraina NSV

      5. Leningrad

      6. Eesti NSV (Peet Raig, Peeter Sepp, Henn Karits, Peeter Pebekov, Madis Mõõk, Viljar Loor, Uno Tiit, Avo Tasane, Peeter Kais, Anti Penu, Tõnu Jago, Kalle Kukk)

      “Kolmas geim (Loor, Pebekov, Raig, Karits, Kukk, Mõõk) – 11:15. Aeg lähenes juba keskööle, publiku read AKSK spordipalee tribüünidel jäid järjest hõredamaks. Nüüd järsku Eesti meeskond plahvatas – 12:3 (!).Leningradlased ei suutnudki toibuda, kuigi meie meeskonna hoog lõpupoole rauges, 15:7 ja kokku 2:2.”

Ajaleht Edasi N Liidu V rahvaste spartakiaadist, august 1971

      “Seekord üllatasin vist kõiki. Esialgu kasutas treener mind ainult vahetusmängijana. Siis aga pani ta mind äkki täiesti ootamatult põhikuuikusse just kõige otsustavamas kohtumises leningradlastega. Püüdsin muidugi kõigest hingest. Mäng oli äärmiselt pingeline ning kujunes viiegeimiliseks. Loomulikult väsisin kohutavalt ära. Me kaotasime, kuid mina olin meeletult õnnelik, et mind, 10. klassi poissi oli niivõrd usaldatud.”

Viljar Loor, ajakiri Noorus, november 1979

      “Et Viljar Loor ja Avo Tasane äsja Barcelonas lõppenud juunioride EM-võistlustel võrkpallis NSV Liidu koondise koosseisus kontinendi meistriks tulid, see on vabariigi spordihuvilistele juba teada.”

Spordileht, september 1971

      “Septembri esimesel poolel Barcelonas toimunud järjekordsetel meistrivõistlustel kuulusid Nõukogudemaa juunioride esindusse koguni kaks TSIK-i kasvandikku: praegu Tallinna Pedagoogilise Instituudi II kursusel õppiv Avo Tasane ja spordiinternaatkooli abiturient Viljar Loor.”

Ajakiri Kehakultuur, oktoober 1971

      “Üleliidulistel meistrivõistlustel ei mängi enam Henn Karits ja Peet Raig. Raig on nüüd Dünamo meeskonna treener ja mängib tulevikus ainult oma uue spordiühingu eest. Nende kohad täidavad värsked juunioride EM-võistluste kuldmedalimehed Avo Tasane ja Viljar Loor.”

Õhtuleht, oktoober 1971

      “Viljar Loor ei mänginud Riias kaasa õpingute tõttu. Arusaamatuks jääb ainult fakt, et terve novembrikuu vältel võttis Loor Kalevi koondise treeningutest osa vaid kaks korda. Tundub, et tema kaasamängimine Tallinna Spordiinternaatkooli meeskonnas vabariigi karikavõistlustel oli vähemalt küsitav.”

Olev Kajak, Õhtuleht, detsember 1971

      “Üldiselt sai kogu meie koondis Soome ajakirjanduses ja mitmetel kohtumistel rohkesti kiita. Eriti meeldis põhjanaabritele Viljar Loori ja Andres Karu mäng. Esimesele anti eriauhind kui laupäevaste mängude parimale, teisele eriauhind pühapäeval kui parimale sidemängijale.”

Spordileht TSIK-i noortemeeskonna Soome turneest, september 1972

      Maardu Kaleviga esmakordselt kõrgliigas

      “Suurde võrkpalli tõi mind Ivan Dratšov. Ta leiab mängijatega kergesti ühise keele, oskab sisendada usku meeskonna võimetesse. Võrkpalli kõrgema meisterlikkuse kooli tegin läbi Juri Tšesnokovi käe all. Tšesnokov on väga karm treener, kuid seejuures õiglane, oskab meeskonda võistluslikult häälestada ja tunneb võrkpalli tõepoolest peensusteni.”

Viljar Loor, november 1979

      N Liidu meistrivõistlused

      Kõrgliiga 1972

      1. Moskva AKSK

      2. Vorošilovgradi Zvezda

      3. Leningradi Avtomobilist

      4. Rostovi ASK

      5. Odessa Buravestnik

      6. Harkovi Buravestnik

      7. Kiievi Lokomotiiv

      8. Moskva KTK

      …

      11. Maardu Kalev (Peeter Sepp, Peeter Pebekov, Tarvi Uljas, Taivu Uljas, Madis Mõõk, Viljar Loor, Uno Tiit, Avo Tasane, Peeter Kais, Anti Penu, Martin Kraaner, Tõnu Jago, Kalle Kukk)

      “Ilmselt kasuks tuli Loori, hiljem veel Kaisi ja Mõõga mängu saatmine.”

Spordileht Maardu Kalevi mängust N Liidu meistrivõistlustel, jaanuar 1972

      “Populaarsus on spordiga kaasas käinud, koorem see ei ole, vastutus küll. Mitmesugused sportlikud tiitlid on sundinud mind kõike võimalikult hästi tegema.

      Populaarsust ei ole endale eesmärgiks seadnud, kuigi spordis midagi halba sellest polekski. Pigem vastupidi.

      Mida suurem on sportlik auahnus, seda suurem on tahe võita, seda paremaid tulemusi saavutatakse. Võibolla oleksin veelgi kaugemale jõudnud, kui mul oleks rohkem auahnust või populaarsuse taotlust olnud. Praegu on aga põhieesmärk lihtsalt paremini mängida.”

Viljar

Скачать книгу