viima oma teadlikkust sellele teadlikkuse kõige peenemale tasandile. Tegelikult on kõik see, mida me kutsume mõteteks ja emotsioonideks, nende kvantvõngete väljendus. Teadlikkusel on tervendamisvõime ja tundub, et just see ongi oluline neil juhtumeil, kui kaugele arenenud ravimatu haigus ootamatult paraneb.”
Kõikide niinimetatud ravimatute haiguste puhul on ette tulnud seletamatuid paranemisi. Üks melanoomi eripärasusi ongi, et see allub eneseravile sagedamini kui teised vähem ohtlikud vähkkasvajad. Selline spontaanne haigusnähtude taandumine tekib harva, vähem kui 1 % haigusjuhtudest, kuid tulemuseks on ilmne, täielik ja püsiv tervenemine.
“Kui kas või üks inimene on ennast melanoomist terveks ravinud,” rõhutasin ma, “siis teame, et see on võimalik. Mis selle siis võimalikuks teeb? Miski, mille peate iseendas leidma. Praegu on teil selleks niisama hea võimalus nagu ükskõik kellel teisel.”
Kuigi väljavaated ei olnud suured, otsustas Andreas saadud nõuandeid tõsiselt võtta. Ta õppis selgeks ajurveda spetsiaalsed vaimsed tehnikad raskelt haigetele ja tegi läbi puhastusravi (sellest räägitakse lähemalt 6. ja 7. peatükis). Siis pöördus ta tagasi Šveitsi ning võis nelja kuu pärast juubeldades teatada, et suurenenud lümfisõlm on kadunud. Röntgenoloogilised uuringud ja vereanalüüsid ei näidanud melanoomist jälgegi. Ja kuigi Šveitsi onkoloogide arvates oli Andreasel peale vähi taasilmnemist jäänud elada ainult kolm kuud, elab ta nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem, normaalset elu.
Kõige tähelepanuväärsem selle juhtumi juures on see, et patsiendi vaim kutsus keha omaks tunnistama uut reaalsust ja keha kuuletus, unustades, et see, mis toimub, on “võimatu”. Kuidas selliseid harukordseid juhtumeid seletada? Uuriti neljasadat vähijuhtumit, kus haigus oli spontaanselt taandunud, aga neis oli väga vähe ühist. Mõned haiged olid joonud greibimahla või neelanud tohutus koguses C-vitamiini, mõned palvetanud, mõned kasutanud ravimtaimi või lihtsalt veennud end edasi elama. Kuid kõigil nendel inimestel oli siiski ka midagi ühist. Oma haiguse teatavas punktis olid nad järsku täie kindlusega tundnud, et hakkavad paranema. Nagu oleks haigus olnud halb uni ja nad jõudnud kuhugi, kus pole enam ei hirmu, meeleheidet ega haigust.
Nad olid jõudnud täiusliku terviseni.
2.
TEEME KINDLAKS OMA KEHATÜÜBI
On selge oktoobripäev Bostoni (või Chicago, või New Yorgi) kesklinnas. Inimesed ruttavad lõunalt tagasi tööle. Mõned on talve ootel juba mütsis, sallis ja kinnastes, teistele tundub vist, et on veel suvi – neil on seljas vaid lühikeste käistega särk. Palja ülakehaga tervisesportlane lippab pargi poole. See on naljakas kontrast vanemale daamile, kes karvakraega talvemantlisse mähituna bussi ootab. Esmapilgul tundub, nagu elaksid need kaks täiesti erinevates kliima tingimustes. Tegelikult aga väljenduvad neis iseärasused, mis loodus on igaühele kaasa andnud.
Näiteks lõuna – võileib, praekartulid ja tass kohvi –, seedib üks inimene kergesti, teisel keerab kõhus närviliselt, enamik ei tunne midagi erilist. Rahvarohkus kõnniteel paneb ühel südame kiiremini lööma, teisel hakkab magu rohkem hapet eritama, kolmandal tõuseb vererõhk. Maailm koosneb nii paljudest inimtüüpidest – aga kas meditsiin arvestab igaühe eripära?
Tavameditsiin pöörab peatähelepanu haiguste, mitte inimeste erinevustele. Kui patsient kaebab kätes liigesevalu, teab arst, et see sümptom võib viidata rohkem kui sajale haigusele, mis kõik põhjustavad valulikke, kangeid, põletikulisi liigeseid. On teada, et mõnel juhul on eelsoodumus artriidi tekkeks pärilik, kuid haiguse puhkemisele aitab kaasa tohutu hulk teisi tegureid: hormonaalsed muutused, füüsiline või vaimne stress, toitumine, kehalise koormuse puudumine ja nii edasi.
Ajurveda väidab, et haigused avalduvad sellepärast nii erinevatena, et inimesed on nii erinevad. Kuigi bioloog kinnitab, et iga inimene on juba sünnilt “biokeemiline individuaalsus”, ei leia see teadmine arstikabinettides praktilist rakendust. Biokeemiline individuaalsus tähendab, et mitte ükski inimene ei ole täpselt teisega ühtmoodi, pole keskmine. Rakud ja koed ei sisalda ühelgi hetkel mingis keskmises koguses hapnikku, süsinikdioksiidi, rauda, insuliini või C-vitamiini. Neis on aineid just täpselt selline kogus, mida sel hetkel vajavad teie keha, teie mõtted ja tunded. Keha on miljonite imeväikeste erisuste kolmemõõtmeline kogum ja neid erisusi tundma õppides võib tervist märgatavalt parandada. Selles mõttes on täiuslik tervis väga spetsiifiline bioloogiline fenomen.
ESIMENE SAMM – OMA KEHATÜÜBI TUNDMAÕPPIMINE
Igal hetkel kasutab teie keha nii õhu-, toidu- kui ka veemolekule ainult talle ainuomasel viisil, juhindudes kaasasündinud kalduvustest. Teist oleneb, kas arvestate neid kalduvusi või püüate neid muuta, kuid siis tegutsete loomuvastaselt. Ajurveda järgi tähendab loodusega kooskõlas elamine oma ainulaadsuse austamist ja see on kerge, mugav ja pingutusteta.
Ajurveda arst ei uuri kõigepealt mitte seda, mis haigus patsiendil on, vaid seda, kes patsient on. “Kes” ei tähenda mitte huvi inimese nime, vaid patsiendi loomuse vastu. Ta püüab leida tunnusjooni, et mõista teie kehatüüpi, mida nimetatakse ka prakriti’ks. See sanskritikeelne termin tähendab “loomust” – arst tahab endale selgeks teha teie põhiloomuse, enne kui ta teie kaebuste ja haiguse sümptomitega tegelema hakkab.
Ajurveda kehatüüpi võib võrrelda ehitusplaaniga, sealt ilmnevad üldjoontes kõik kehasse kodeeritud kalduvused. Klaas täispiima annab 120 kalorit, ükskõik, kes seda joob. Ühel inimesel lähevad need kalorid põhiliselt rasvaks, teisel suuremalt jaolt energiaks. Lapse keha saab piimast kaltsiumi, mida ta vajab uue luukoe ehitamiseks, aga vanemal inimesel viivad neerud sama koguse kaltsiumi organismist välja (kui keha ei suuda enam kaltsiumiga toime tulla, võib sellest tekkida ka valu põhjustav neerukivi).
Kui ajurveda arst teeb kindlaks teie kehatüübi, saab ta öelda, milline toit, kehalised harjutused ja ravimenetlused teid aitavad, millistest pole kasu ja millised võivad koguni kahju tuua. Kaugele arenenud ateroskleroosiga inimesele võib juustuga pitsa saada saatuslikuks – allaneelatud rasvast võib saada see viimane piisk, mille tõttu rasvaladestuse naast lahti rebeneb, ummistades südame pärgarteri. Isegi väikseim selline rebenemine võib kaasa tuua raske südameinfarkti. Enamikule meist on seesama pitsa täiesti ohutu ja mõnele võib see isegi kasulik olla. Oma olemuse – prakriti – mõistmine annab meile hindamatu väärtusega informatsiooni selle kohta, millist toitu me peaksime sööma.
On kolm väga tähtsat põhjust, miks kehatüübi tundmine on esimene samm teel täiusliku tervise poole:
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
