Feng shui ja bagua. Meie elustrateegiate loomine. Janno Seeder
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Feng shui ja bagua. Meie elustrateegiate loomine - Janno Seeder страница 3
Feng shui ütleb, et sarnane loob sarnast, seega hea toob juurde head ja halb toob juurde halba. Nii võime enese teadmata elada aastaid halva energiaga kohas, seejuures imestades, miks tervis on korrast ära ja miks suhted ei toimi. Samuti ei oska me ära tunda ja enda jaoks tööle panna ümbritsevat positiivset energiat. Niisiis on meie ülesanne õppida tundma energia liikumisi ja vajaduse korral osata neid ka juhtida. Nüüd tasub appi võtta feng shui, mis õpetab energiaid tasakaalustama ja halva energiaga kohti ravima harmoneerimise teel.
Feng shui on õpetus sellest, kuidas korraldada oma välimist maailma, et seeläbi hallata ka oma sisemaailma. Mõned inimesed arvavad, et feng shui on lihtsalt viis, kuidas mööblit ja muid asju ruumi paigutada. Paigutamiskunsti võib nimetada üheks osaks feng shui õpetusest, kuid energiaõpetuse peamine eesmärk on olla sild inimese sisemise ja välimise maailma vahel.
Oma eluteed, elumaatriksit saab iga inimene ise luua, võttes appi oma taevased ja maised eeldused ning pöörates tähelepanu energiate liikumisele. Elutee ehk tao tähendab inimese teekonda siin elus. Õnnelik tao tähendab elada harmoonias iseendaga, teistega ja loodusega. Missugune meie tao on, see sõltub energia ehk qi omadustest.
Qion eluenergia, mis on kõikjal meie ümber. See on Päikese, Kuu, aastaaegade vaheldumise jõud. See on liikumapanev jõud, mis mõjutab inimeste elutegevust. Igal põlisrahval on oma vaste universaalenergia mõistele: hiinlastel qi (ka chi), jaapanlastel ki, eestlastel vägi jne.
Qi on nähtamatu energia, mis liigub kõikjal. Qi on elujõud, mis on inimesele, loomale, taimele, maale, kodule jne antud tema loomise hetkest alates. Lihtne on seda seletada elust võetud näidete abil. Kui inimene on terve, siis tema qi on tasakaalus ning ta on elujõuline ja loov isik. Kui inimene on haige, siis tema kehas on tugev qi puudujääk ja ta on jõuetu ning väsinud. Mõnel inimesel on teistest rohkem energiat – ta jõuab kõikjale ja teeb palju. Sellisele inimesele on kaasa antud palju eluenergiat või, mis veel parem, ta on osanud seda ise rohkendada.
Mõni taim õitseb aasta läbi ja me ei jõua ära imestada, kust ta küll selle jõu võtab. On taimi, mis on kidurad ja väetid – ei kasva ega sure, kuid on siiski elus. Need on vähese elujõuga taimed. On kodusid, kus on ilu, harmoonia ja heaolu olemas, kuhu tahetakse alati tagasi tulla. Ja on kodusid, kuhu küllusele vaatamata ei tõmba miski tagasi. Siit on pärit ka väljendid „tühi ilu” ja „külm ilu”.
Energia on pidevas liikumises ja muutumises. Hetk, mis oli praegu, ei kordu enam. Seega on feng shui sõnum teile: elage tänases hetkes, nautige seda rõõmus ja rahus.
Kevade algusega aktiveeruvad ka energiad. Millal algab kevad? Loomulikult teab seda igaüks – märtsis. Energeetiline kevad algab aga palju varem. Jalutage külmal veebruarikuu päeval pargis ja te kuulete lindude laulu, päike liigub palju kõrgemalt kui veel mõni aeg tagasi, puud valmistuvad uueks lehtepuhkemiseks ja peagi saab nende mahla mekkida. Energeetiline kevad algab juba veebruaris. Hiinlased arvavad, et kõike uut tuleb alustada tõusvas energias, siis on lihtsam edu saavutada ja õnne kohata. Ka Hiina uue aasta pidustused on viimased 350 aastat langenud teisele noorkuule pärast aasta lühemat päeva. Seega jaanuari keskpaigast kuni veebruari keskpaigani ehk energeetilise kevade algusesse.
Tõusva ja maksimaalse energiaga kuud on kevadkuud: veebruar, märts, aprill; suvekuud: mai, juuni, juuli. Seevastu langevas ehk rahunevas energias on sügiskuud: august, september, oktoober; talvekuud: november, detsember, jaanuar.
Ka eestlaste rahvakalendris on august lõikuskuu, mil kogume saaki, korjame aia- ja metsaande, ning kõige rahulikum kuu on olnud aastatuhandeid eestlaste jaoks ikka talvekuu, täpsemalt november. Sel kuul loodus puhkab ja ükski mahl ei jookse. Olenemata sellest, kas tegemist on Hiina, Kenya või Eestiga, liigub energeetika kõikjal samas rütmis. Loomulikult tekitab segadust näiteks meil Eestis talveilmade nihkumine kevade poole, sest tahame ju talveks kutsuda aega, mil lumi on maas. Kuid sellised näitajad nagu lumi, jää, päike ja vihm kuuluvad maiste eelduste alla, mis on otseselt seotud globaalse loodushoiu ja ilmastikuolude füüsilise mitteenergeetilise muutumisega.
Energia sinusoidset liikumist võime aga näha kõikjal. Inimene sünnib tõusvas energias, oma elu kõrghetkel oleme maksimaalses toonuses ja vananedes hakkab meie energia langema. Seetõttu on üsna loomulik, et nooruki toast kostab valjuhäälne rock-muusika ja vanaema eelistab rahulikku valssi kuulata. Inimene soovib nautida maksimaalselt ja kaua oma kõrget energiataset. Seetõttu, kasutades enda ümber ja sees head feng shui’d, on võimalik saavutada rõõmus ja edukas elutee. Huvitav on ka see, et vanas Euroopas peeti inimese kuldajaks 45. eluaastat. Tänapäeva kiire elutempo tahab inimest aga palju kiiremini närtsitada ja vanemaid kui 40 peetakse juba noorte kõnepruuki kasutades lubjakateks. Taaselustatud feng shui õpetus annab meile võimaluse nautida inimese igat eluperioodi, pöörates seejuures eriti suurt tähelepanu just meisterlikule ning elukogenud vanaduspõlvele.
Energia liikumine ilmakaartes, ööpäevas, aastaaegades jne.
Sinusoidne liikumine toimub ka ööpäevas. Hommik algab energia virgumisega, lindude-loomade aktiveerumisega ja päikese tõusmisega. Hommiku esimesed tunnid algavad juba pärast kella 3.00 – meie mõistes öösel. Millal läks vana eestlane heina niitma? Eks ikka hommikul, kui maa oli kastest veel märg. Meenutades oma lapsepõlve, tuleb meelde, kui põnevil linnalaps palus vanaemal äratada end koos tema tavapärase päeva algusega. Raske oli. Kell 4.00 läksime koos heina niitma, kus mina muidugi kivi peal tukkusin, sest kuidas sa lapsele ikka vikatit kätte usaldad. Enne keskhommikut (enne kella 6.00) lüpsti lehmad ja lehmade karjamaale ajamine toimus pärast 6.00 ning see oli juba minu ülesanne.
Varajane päev algab kell 9.00, keskpäevane ehk maksimaalne energia on kella 11.00 ja 13.00 vahel, mitte täpselt kell 12.00. Pärastlõuna ehk varajane õhtu algab juba kell 15.00 ning öö saabub kell 21.00. Tagasipõikena lapsepõlve – siis tuli lehmad kell 20.00 õhtul koju ajada, siis lüpsti lehmad ja kell 21.00 olid värava taga kõik ümberkaudsed värske piima tahtjad. Hiljemalt kell 21.30 mindi magama, et hommikul õiges energias taas värske olla. Kuid mis tänapäeval on juhtunud? Me oleme isegi ööpäeva aja energiat nihutanud. Tööpäeva alustatakse alles päeva algusega, nii kella 9.00–9.30 paiku, ja pärast kella 21.00 algab just tõeline aktiivne elu. Me elame vastuolus meid ümbritseva harmoonilise energiaga. Samas on energiate liikumist arvestades tööd teha alati kergem hommikutundidel, mitte raugevas õhtuenergias (eriti raske on see pärast kella 15.00). Varajast aega töö tegemiseks kasutavad paljud kunstnikud ja kirjanikud.
Kui veel laiemalt aastaaegade energiate vaheldumist vaadelda, siis valge aeg (päevavalgus) on see aeg, mis paneb inimese tööle, tegutsema, uusi projekte looma ja neid ka ellu viima. Kuid meie pingutame kahjuks ennast kõige enam just aasta pimedamal ja energiavaesemal ajal, mil meie organism tahab tegelikult puhata. Suvel, kui päike on kõrgel taevas, magame keskpäevani ja laseme heal energial lihtsalt tuulde minna.
Vanasti tehti valgel aastaajal palju tööd ja pimedal ajal nokitseti vähest energiakulu võtvate tubaste tegevuste juures. Kõik pidi olema tasakaalus ja harmoonias ümbritseva looduse ning energiatega. Tark mees ei hakka loodusele vastu, vaid kasutab seda maksimaalselt enda tarbeks.
Kõik meie ümber ja meie sees on energeetiline. Maailm kujutab endast kõikehõlmavat energiavälja, mis moodustab ühtse, ennast taastootva ja iseorganiseeruva süsteemi. Põlisrahva kehaline, hingeline ja vaimne tervis oli kooskõlas iseenda, kultuuri ja loodusega. Sama seaduspärasus kehtib ka tänapäeval. Inimene on tasakaalus, kui tema energiad on kolmel – materiaalsel, meelelisel ja vaimsel – tasandil tasakaalus.