kibrutas laupa ja püüdis meenutada, mis oli Elleni kotis olnud ostulehel kirjas. Just nagu seltskondlikus mängus, kus võisteldakse, mitut toiduainet suudab keegi meenutada. Juust – jah. Müsli – jah. Puuviljad – jah. Ei mingit liha. Selles oli ta kindel.
„Väga hea,” ütles ta Pearce’ile. „Kust taimetoitlased Bamfordis toiduaineid ostavad?”
„Peatänaval on tervisliku toidu pood.”
„Kui me siin lõpetame, oleks sul mõttekas sealt läbi astuda ja küsida, kas nad teavad midagi Elleni kohta. Nad võisid lobiseda näiteks läätsede kvaliteedist.”
Nad tühjendasid tolmuimejakoti ajalehele. Pearce aevastas. „Mitte midagi.”
Markby läks elutuppa, surus käed taskusse ja ohkas. See oli üks nendest mõrudest juhtumitest, kus tuleb võidelda iga infokillu pärast. Ta vaatas toas veel kord ringi. Ellenile meeldis muusika – muusikakeskus oli üsna kallist sorti.
Ta kummardus seda uurima. Siis kortsutas ta kulmu ja laskus käpuli. Talle puutus silma midagi valget. Ta sirutas käe ja tõmbas välja kortsutatud paberinutsaka.
„Heureka!” pomises ta ja silus paberi ettevaatlikult sirgeks.
„Kas leidsite midagi, söör?” küsis Pearce, tuli Markby juurde ja vaatas üle tema õla.
„Tundub küll.” Markby hakkas lugema. „Me peame näost näkku rääkima. See osutub võimalikuks laup. SH-s. Ma olen seal ja annan märku, kui selleks juhus avaneb. Ma loodan, et sa oled kohal. Seda võimalust ei tohi mööda lasta.”
Markby vaatas kortsutatud lehe teist külge. „Tavaline A5 kirjapaber. Allkirja ei ole. Masinal kirjutatud. SH tähendab ilmselt Springwood Halli. Vaata ringi, Pearce. Me peame leidma ümbriku.”
Nad otsisid taas läbi kirjutuslaua, paberikorvi, prügiämbri ja tolmuimejakoti. Pearce läks alla ja leidis tagahoovist prügikonteineri. Pärast tüütut tuhnimist igat sorti pahna, pakkepaberite ja teekottide hulgas läks ta tagasi, et kanda ette edutust käigust.
„Võib-olla toodi kiri kohale käsipostiga,” ütles ta lootusetu häälega.
„Vaevalt. Ei. Ta pidi ümbriku hävitama. Aga kuidas? Seda pole ära visatud.”
„Mõned kasutavad ümbrikke märkmepaberiks, kirjutavad sellele telefoninumbreid või…”
„Või ostunimekirju!” katkestas Markby teda. „Me oleme nagu kaks idiooti. Ma vean kihla, et osa ümbrikust on jaoskonnas ja sellele on kirjutatud Elleni ostunimekiri. Lähme…”
Ta jäi vait. Alt kostis vaikset kolinat ja hingeldamist.
„Keegi on poes!” sosistas Pearce. „Ma panin ukse lukku! Kuidas…?”
Markby andis talle märku vait jääda ja nad ootasid, kui sammud hakkasid trepist üles tulema.
kuus
Uks avanes kriiksudes paari tolli võrra. „Kes seal on?” küsis värisev hääl.
„Politsei, armuline proua,” vastas Markby kergel toonil. Pearce muigas.
Kostis kergendusohe. Uks lükati lahti ja nähtavale ilmus Margery Collins. „Ma tulin vaatama, kas poes on kõik korras,” kogeles ta. „Mul on võtmed. Võib-olla ma ei oleks tohtinud tulla. Aga ma tulin ja kuulsin ülevalt hääli. Ma ei teadnud, et need olete teie. Ma ehmatasin ära, kuid tundsin ennast olevat kohustatud… saate aru… Ma mõtlesin kutsuda politsei, kuid teie oletegi politseist… nii et on hea, et ma seda ei teinud, eks?” Oma etteaste lõppedes hingeldas Margery kergelt.
Markby silmitses teda mõtlikult. Naine võis olla ligi kolmekümnene. Ta oli üsna pikka kasvu, kuid äärmiselt kõhn, peenikeste käsivarte ja jalasäärte järgi oleks võinud arvata, et teda vaevab mingi raske haigus. Silmad ja nina olid kitsa näo kohta liiga suured ja tema nahk oli kahvatu. Mitte hirmust, tal oligi mattvalge nahk, mida imetleti sada aastat tagasi, ent tänapäeval, kui peeti lugu tervest jumest, tundus see haiglasena. Kahvatusele vaatamata oli nahk veatu ja Margeryl olid lopsakad punakaspruunid juuksed, mis hoidsid loomulikult kiharasse. Parema soengu ja riiete, kerge meigi ning mõne lisakiloga näeks ta välja päris veetlev. Ta oli riietatud musta, ilmselt lahkunud tööandja leinamise märgiks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
