ülikooli personalile mõeldud siselehes, kus ma tol ajal töötasin. Palusin minuga ühendust võtta kõigil neil, kes tunnevad end olevat ülitundlikud stimulatsiooni suhtes, introvertsed või kiirete emotsionaalsete reaktsioonidega. Peagi oli mul vabatahtlikke rohkem kui vaja.
Järgmise asjana avaldas kohalik ajaleht minu uurimuse kohta artikli. Kuigi artiklis ei olnud kirjas minu kontaktandmeid, helistas ja kirjutas mulle enam kui sada inimest, kes vajasid abi või tahtsid lihtsalt öelda: „Jah, mina ka.“ Veel kaks aastat hiljem võtsid inimesed minuga ühendust selle artikli tõttu. (ÜTId peavad mõnikord enne järgmise sammu astumist asjad põhjalikult läbi mõtlema.)
Intervjuude põhjal (kokku nelikümmend; igaüks neist kestis kaks kuni kolm tundi) töötasin välja küsimustiku, mida olen saatnud tuhandetele inimestele üle kogu Põhja-Ameerika. Lisaks korraldasin numbrite juhuslikkusel põhineva telefoniuuringu, mis hõlmas kolmesajast inimesest koosnevat valimit. Teile peaks olema kõige olulisem teada, et selles raamatus käsitletu alus on minu enda või teiste reaalsete uurimistööde tulemused. Nende kõrval toetun tähelepanekutele, mis olen teinud oma sagedase suhtlemise käigus ÜTIdega, olgu siis koolitustel, eravestlustes või individuaalsete konsultatsioonide ja psühhoteraapiaseansside ajal. Mul on olnud tuhandeid võimalusi heita pilku ÜTIde isiklikku ellu. Sellele vaatamata kasutan tavalugejale mõeldes selles raamatus sõnu „tõenäoliselt“ ja „võimalik“, kuid usun, et ÜTId pigem hindavad seda.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
