Ta on võimeline vaidlema. Ta on võimeline nägema, mis on õige ja mis vale. Ja tema selge pilk on haripunktis, kui ta on seitsmene. Kui sa ei sega teda varasematel aastatel, siis seitsmeselt on tal kõik täielikult selge ja ta elab oma elu ilma igasuguse kahetsuseta.
Mina olen elanud ilma kahetsuseta. Ma olen mõtisklenud selle üle, kas ma olen kunagi midagi valesti teinud. Mitte et teised inimesed oleks kõike õigeks pidanud, mida ma teen, vaid mul endal pole kunagi olnud tunnet, et oleksin midagi valesti teinud. Kogu maailm võib arvata, et mul polnud õigus, aga mina olen täiesti kindel, et mul oli õigus ja ma käitusin õigesti.
Rasedus, sünnitus, lapsepõlv
• Kui valgustunud inimestel pole lapsi ja neurootilised inimesed lapsevanemaks ei sobi, millal on siis õige aeg?
Valgustunud inimestel pole lapsi ja neurootikutel ei tohiks lapsi olla. Nende kahe vahel on vaimse tervise staadium, mis pole neurootiline: sa pole neurootiline ega valgustunud, lihtsalt terve. Just keskpaigas – see on õige aeg saada laps, saada emaks või isaks.
Häda on selles, et neurootilistel inimestel kipub olema palju lapsi. Nad püüavad oma neuroosi tõttu luua enda ümber ruumi, kus on palju inimesi. Nad ei peaks seda tegema, sest see on vältimine. Nad peaksid seisma vastamisi oma neuroosiga ja sellest üle saama.
Valgustunud inimene ei vaja lapsi. Ta on sünnitanud iseenda. Tal pole vajadust veel kedagi sünnitada. Tema on saanud iseenda isaks ja emaks. Temast on saanud iseenda üsk, ja ta on läbi teinud taassünni.
Ent nende kahe vahel, kui pole tegemist neuroosiga, te mediteerite, saate virgunumaks, teadlikumaks. Teie elu ei kulge enam pimeduses. Valgus pole nii läbitungiv kui siis, kui inimesest saab buda, aga küünlavalgus on juba küll. See on õige aeg lapsi saada, sest siis oled sa võimeline andma midagi oma teadlikkusest oma lastele. Muidu – millise kingituse sa neile teed? Sa annad neile oma neuroosi.
Ma kuulsin, et üks mees, kellel oli kaheksateist last, viis nad piimalehmade näitusele. Seal oli ka auhinnatud pull ning tema vaatamise eest võeti viiskümmend senti. Mees arvas, et see on liiga suur summa, aga ta lapsed tahtsid looma näha ning kogunesid sissepääsu juurde. Mehelt küsiti: „Kas kõik need lapsed on teie omad, härra?”
„Jah, on küll,” vastas mees. „Miks te seda küsite?”
Talle vastati: „Noh, oodake üks minut, ma toon pulli välja teid vaatama!”
Kaheksateist last! Isegi pull tunneb kadedust.
Teadvustamatult te muudkui teete endast koopiaid. Kõigepealt mõelge: kas olete sellises olukorras, et last saada, kas te annate maailmale kingituse? Kas see on maailmale õnnistuseks või needuseks? Ja seejärel mõelge: kas olete valmis olema lapsele ema või isa? Kas olete valmis jagama tingimusteta armastust? Sest lapsed tulevad teilt, aga ei kuulu teile. Te võite anda neile oma armastuse, ent te ei tohi neile oma mõtteid peale suruda. Te ei tohi sundida neile peale oma neurootilist eluviisi. Kas te lubate neil õitsele puhkeda omamoodi? Kas te lubate neile vabadust olla nad ise? Kui olete valmis, siis on hästi. Kui ei, siis oodake, kuni olete valmis.
Inimesega tuli maailma teadlik areng. Ärge olge nagu loomad, lihtsalt paljunedes ebateadlikult. Olge valmis, enne kui otsustate lapse saada. Saage meditatiivsemaks, saage vaiksemaks ja rahulikumaks. Loobuge kogu sellest neuroosist, mis teis on. Oodake ära, kuni olete täiesti puhtad, seejärel saage laps. Seejärel andke lapsele elu, andke armastus. Siis aitate luua paremat maailma.
• Ma olen rase. Otsustasin teha aborti ja pidasin oma otsust õigeks, aga see otsus teeb mu kurvaks.
See kurbus on ajutine. Kui tahad saada emaks, siis peadki mõtlema suuremate asjade peale, millega ei saa enam tegeleda, kui laps on olemas. Ema ei saa ise areneda, ta ei saa töötada, ta peab laste eest hoolitsema. Ja olukord on raske.
Kui oled lõpetanud oma arengu, siis on väga hea. Laps peaks olema vaba aja lõbu, viimane luksus. Siis võid kinkida endale võimaluse olla ema, muidu lood raskeid olukordi. Niisiis otsusta. Keegi ei sunni sind, sinu asi on otsustada: kui soovid emaks saada, siis soovid. Aga arvesta tagajärgedega.
Inimesed ei tea, mida nad teevad, kui nad toovad siia maailma lapse. Kui teaks, oleks neil seetõttu kurb, mitte nad ei tunneks kurbust abordi pärast. Mõelge võimalustele – mida te võite lapsele anda? Mis teil on olemas, mida lapsele anda?
Te annate talle oma olemuslikud pinged ja tema elu saab olema samasugune nagu teie elu. Ta hakkab käima psühhoanalüütiku juures, psühhiaatri juures, kogu tema elu on probleeme täis – nagu kõigil. Mis õigust on sul tuua maailma hing, kui sa ei suuda anda talle terviklikku ja tervislikku olemist? See on kuritegu! Inimesed mõtlevad teisiti: nad arvavad, et abort on kuritegu. Aga laps leiab kellegi teise endale emaks, sest mitte miski ei sure. Ja on palju naisi, kes oleksid õnnelikud lapse üle; lihtsalt sina ei vastuta tema eest.
Ma ei ütle, et ära saa emaks, ma ütlen, et tea – emaks saamine on suur kunst, see on suur saavutus. Kõigepealt loo endas see kvaliteet, see loovus, see rõõm, see pühitsemine, ja seejärel kutsu laps siia ilma. Siis on sul midagi lapsele anda – oma pühitsus, oma laul, oma tants – ja sa ei loo patoloogilist olendit. Maailm on juba liiga tulvil patoloogilisi olendeid. Las kannatab mõni teine planeet! Miks Maa? Maailm nälgib, toitu pole, inimesed surevad, kogu ökoloogia on häiritud ja elu muutub üha inetumaks ja põrgulikumaks – see pole õige aeg.
Ja isegi kui sa arvad, et asjad on hästi, et maailm hoolitseb ise enda eest, leitakse mingi uus tee, pead sina ikka oma lapsele mõtlema. Kas sa oled valmis olema ema? Asi on järgmine. Kui arvad, et oled valmis, siis lase käia: saa laps. Kui oled valmis, siis oled õnnelik, et saad lapse, ja laps on õnnelik, et tal vedas sellise emaga nagu sina. Muidu mine psühhiaatri juurde ja küsi tema käest: „Millised probleemid inimestel enamasti on?” Need võib taandada ühele asjale: ema – sest ta polnud suuteline andma psühholoogilist üska, polnud võimeline andma spirituaalset üska. Psühholoogiliselt oli ta neurootiline, spirituaalselt oli ta tühi, ning lapsel polnud spirituaalset toitu. Laps tuleb maailma füüsilise olendina, ilma hingeta, ilma keskmeta. Ema polnud oma keskmes; kuidas saaks laps olla keskmes? Laps on lihtsalt ema pikendus, jätk. Kui selle tähendust mõistetakse, siis tahab üha vähem inimesi saada isaks või emaks. Ja maailm oleks parem, kui väiksem arv inimesi otsustaks emaks või isaks saada. See poleks inimestest nii tulvil, oleks vähem neurootiline, vähem patoloogiline, vähem hullumeelne.
• Meil pole veel lapsi ja ma tahaksin last saada. Ma olen kolmekümne kahe aastane ja tunnen, et olen valmis, aga tahaksin teada, mida teie soovitate.
Üks asi – kui armatsete, siis tehke seda alati pärast meditatsiooni. Tehke nii, et mediteerite, ja kui energia on väga meditatiivne, ainult siis armatsege. Kui olete sügavas meditatiivses olekus ja energia voolab, siis eostate kõrgema kvaliteediga hinge. Millist tüüpi hing teisse siseneb, sõltub sellest, kus te ise olete.
Peaaegu alati, kui inimesed on seksuaalselt erutunud, siis nad armatsevad. Seksuaalsus on madalam keskus. Vahel juhtub, et kui inimesed on vihased ja tülitsevad, siis nad armatsevad. Ka see on väga madal. Te avate ukse palju madalamale hingele. Või inimesed armatsevad rutiini, mehaanilise harjumuse tõttu, seetõttu, et seda peaks tegema iga päev või kaks korda nädalas või mida iganes. Nad teevad seda mehaanilise rutiinina või psüühilise hügieeni mõttes, aga siis on see väga mehaaniline. Selles pole hinge ja siis lasete siseneda väga madalatel hingedel.
Armastus peab olema peaaegu nagu palve. Armastus on püha. See on kõige püham asi, mis inimeses on.
Niisiis, kõigepealt tuleb end armatsemiseks ette valmistada. Palu, mediteeri, ja kui oled tulvil teistsugust energiat, millel
