on aeg-ajalt vaja armunud olla ja aeg-ajalt tunda kellegi vastu raevu.
Inimene, kes ei saa kunagi vihaseks ja muudkui kontrollib oma viha, on väga ohtlik.
Ole tema suhtes ettevaatlik, ta võib su tappa. Kui su mees ei saa kunagi vihaseks, siis teata temast politseile. Mees, kes saab vahetevahel vihaseks, on lihtsalt loomulik inimene, teda pole vaja karta.
Mees, kes kunagi ei saa vihaseks, kägistab su ükspäev ära.
Ja ta teeb seda, nagu oleks tal mingi sundus.
Läbi aegade on mõrtsukad kohtus öelnud:
„Ma sooritasin kuriteo, aga ma olin selleks sunnitud.”
Kes neid sundis? Nende oma alateadvus, allasurutud alateadvus plahvatas.
Ela, tantsi, söö, maga …
Tegutse nii täielikult kui võimalik.
Ja pea ikka ja alati meeles,
et kui tabad end
probleemi tekitamiselt,
siis lipsa sellest otsekohe välja.
Kui sul on probleem, läheb vaja lahendust. Ja isegi kui leiad lahenduse, tärkab sellest jälle tuhat probleemi. Kui jätad esimese sammu tegemata, oled lõksus. Kui näed, et libised probleemi, siis võta end kätte, jookse, hüppa, tantsi, aga ära selle probleemi sisse mine. Tee otsekohe midagi, et energia, mis probleemi tekitas, muutuks voolavaks, ei jäätuks, vaid sulaks, läheks kosmosesse tagasi.
Tundlikkus kasvab koos teadlikkusega.
Ennast kontrollides muutud sa igavaks ja surnuks – see on kontrollimehhanismi olemuses. Kui oled igav ja surnud, siis mitte miski ei puuduta sind, justkui su keha oleks muutunud tsitadelliks, kaitsemüüriks. Miski ei puuduta sind, ei solvang ega armastus. Aga see kontrollimine läheb väga palju maksma, mõttetult palju, ja siis saab sellest elus peamine jõupingutus: kuidas end kontrollida – ja siis surra! Kontrollimise pingutus võtab ära su energia ja siis sa lihtsalt sured. Elu muutub igavaks ja surnuks, aga kuidagimoodi sa lihtsalt hingitsed edasi.
Meel võib mängida vait olemise mängu.
See võib mängida, et pole ühtki mõtet, ühtki emotsiooni, aga need on lihtsalt alla surutud, täiesti elus, valmis mis tahes hetkel välja kargama. Niinimetatud religioonid ja nende pühakud on langenud meele vaigistamise pettekujutlusse. Kui istud sageli vaikselt, püüdes oma mõtteid kontrollida, lubamata endale emotsioone, lubamata mis tahes liikumist enda sees, siis saab sellest aegapidi harjumus.
See on maailma suurim pettus, millega võid end petta, sest kõik on täpselt sama, midagi pole muutunud, aga tundub, nagu sa oleksid läbi teinud muutumise.
3. PEATÜKK
viha
Mis on viha?
Viha psühholoogiline alus on see, et sa tahtsid midagi ja keegi ei lasknud sul seda saada. Keegi tuli tõkkena, takistusena. Kogu su energia tahtis midagi saada ja keegi blokeeris selle energia. Sa ei saanud, mida tahtsid. Nüüd muutub see allasurutud energia vihaks – vihaks inimese vastu, kes hävitas võimaluse su soovil täituda.
Kust tuleb viha?
See ei tule kunagi su keskpaigast, see tuleb egost – ja ego on võlts olemus.
Kui lähed sügavamale, siis leiad, et su viha tuleb perifeeriast, mitte keskpunktist. See ei saa tulla keskpunktist, keskpunktis on tühjus, täielik tühjus. See tuleb vaid egost, ja ego on võlts olemus, mille on loonud ühiskond, see on suhtelisus, identiteet. Äkki oled sa löögi saanud ja egol on valus, ning viha ongi kohal.
Inimesed ON vihased.
Kuna nad on nii palju viha alla surunud, pole neil enam ühtki hetke, mil nad poleks vihased. Ainult et vahel on nad vähem vihased ja vahel rohkem.
Kogu su olemus on allasurumisega mürgitatud. Sa sööd vihaselt. Kui inimene sööb ilma vihata, on sellel teistsugune kvaliteet, teda on ilus vaadata, sest ta sööb vägivallatult. Ta võib liha süüa, aga sööb ikkagi vägivallatult. Sa võid süüa ainult juur- ja puuvilja, aga kui su viha on alla surutud, siis sööd vägivaldselt. Süües su hambad ja suu vabastavad viha. Sa purustad toitu, nagu see oleks su vaenlane.
Järgmine kord armatsedes jälgi end: sa teed neidsamu liigutusi nagu siis, kui oled agressiivne. Vaata seda nägu, pane peegel enda kõrvale, nii et näeksid, mis su näoga juhtub – sellel väljenduvad kõik viha ja agressiooni grimassid.
Süües muutud sa vihaseks: vaata inimest, kes sööb. Vaata inimest, kes armatseb – viha on läinud nii sügavale, et isegi armastus, tegevus, mis on viha täielik vastand – isegi see on mürgitatud. Söömine, mis on täiesti neutraalne tegevus – isegi see on mürgitatud. Teed ukse lahti, ja viha on kohal, paned raamatu lauale, ja viha on kohal, võtad kingad jalast, ja viha on kohal, surud kellegi kätt, ja viha on kohal – sest nüüd oled sa isikustatud viha.
Kui tahad vihaga tuttavaks saada lihtsalt selleks, et sellest lahti saada, on see väga raske, sest hoiak, et saad vihast lahti, loob eristamise. Sa oled loonud hoiaku, et viha on halb ja „mitteviha” on hea; et seksuaalsus on halb ja „mitteseksuaalsus” on hea; et ahnus on halb ja „mitteahnus” on hea. Kui lood sellised erinevused, siis leiad, et tegelikult on sul raske neid jooni ära tunda. Isegi kui neist üle oled, on see ainult allasurumine.
Lihtne, ehe, spontaanne tegu –
ja
