astuge edasi, missis Wells.”
Trischa juba kahetses oma keevalisust. Ah, tuleb õppida end kontrollima. Veel pisut, ja ta hakkab plahvatama kõigi peale, alustades müüjatest ja lõpetades auväärsete arstidega.
Ta tõusis ja sisenes sõnagi lausumata doktor Smidti kabinetti. Blanche ohkas häälekalt ja raputas pead.
“Milline imelik päev täna on!” lausus ta sarkastiliselt. “Nii palju emotsioone…”
“Palun teilt vabandust,” lalises meditsiiniõde. “See naine on siin esmakordselt ja tal ei olnud mingit õigust oma nõudmisi esitada. Doktor Smidt on linna parim arst. Missis Wells teab seda ja oleks võinud oodata, kui ta nii väga just tema juurde tahab tulla.”
Blanche oleks tahtnud meditsiiniõde ajakirjaga visata. Tuleks vist juhtunust arstile rääkida. Meditsiiniõde peaks tegelema oma asjadega, tema ülesanne on aidata vastuvõttu läbi viia. Kes ta üleüldse administraatori kohale pani? Tema käitumine häbistab doktor Smidti head nime.
“Järgmine kord,” ütles Blanche, “kui aeg, mida ma palun, on kinni, siis ütelge mulle seda.”
“Võtan arvesse, miss Marchem,” lausus meditsiiniõde alandlikult ja langetas pilgu.
Blanche nõjatus diivani seljatoele ja ohkas. Oh, saaks juba kiiremini arsti juurde, täna on veel nii palju asjaajamisi ees.
Blanche väljus kabinetist, jättis meditsiiniõega jahedalt jumalaga ja avas tänavale viiva ukse. Autojuht oli Lexuse teisele poole teed parkinud. Blanche sammus ülekäiguraja poole ja imestusega avastas enda ees sellesama ruugejuukselise naisterahva, kes tund aega tagasi doktor Smidti kabineti ees skandaali oli korraldanud. Blanche oli jõudnud ta nime juba unustada.
“Miss Marchem,” lausus too kohmetult. “Ma tahan teilt vabandust paluda selle ebameeldiva stseeni pärast…”
“Ah, olgu!” lõi Blanche käega, olles hämmastunud sellest, et naine teda nii kaua oodanud oli. “Ma mõistan teid suurepäraselt. Oleksin ka ise skandaali korraldanud, kui oleks tulnud kellegi pärast oma järjekorda oodata.”
“Uskuge, harilikult ma nii agressiivselt ei käitu. Mul on viimasel ajal lihtsalt nii palju probleeme olnud… Aga doktor Smidti juurde on nii pikk järjekord. Noh, ja nii ma siis plahvatasin…”
Blanche naeratas. Ta ei pidanud pikka viha. Arvatavasti sellepärast ei olnud ta siiani ka Christinit vallandanud.
“Teate, mis,” ütles Blanche Trischal käe alt kinni võttes. “Ma võtan teie vabanduse vastu ja arvan, et meile mõlemale ei teeks paha tassike kohvi. Ega te kusagile kiirusta?”
Trischa oleks tahtnud ütelda, et kavatses täna vanni puhtaks teha ja aknaid pesta, kuid mõtles ootamatult ringi.
“Miks ka mitte?”
“Ma tean üht suurepärast kohvikut,” lausus Blanche innustunult ja tiris naise üle tee. “Seal võib rahulikult istuda, kohvi juua ja midagi näkitseda, ja hinnad on seal vägagi mõistlikud. Muide, kuidas teie nimi on?”
“Trischa,” esitles naine end.
“Väga meeldiv. Mina olen Blanche.”
Ta avas Lexuse ukse.
“Istuge.”
Trischa tegi näo, nagu poleks ta põrmugi imestunud ja sõidaks ka ise iga päev selliste autodega. Kõige järgi otsustades oli Blanche tõepoolest väga rikas, kuid see nähtavasti ei takistanud tal säästlik olla. Sellest andis tunnistust ka tema märkus mõistlike hindade kohta.
“Sõidame Sharmi!” kamandas Blanche juhti.
Too noogutas ja käivitas auto.
Trischa turritas närviliselt tagaistmel, kartes end liigutada. Peter oli alati sellisest autost unistanud. Küll ta imestab, kui saab teada, et tema naine sõitis rikkuri seltskonnas Lexusega.
Kohale jõudsin nad paari minutiga. Trischa polnud kunagi selles kohvikus käinud ja talle meeldis seal. See oli tüüpiline naiste asutus, kus domineeris roosa värv, laudadel olid pitsilinad, portselannõud, viisakad ettekandjad olid valgetes pluusides ja heledates seelikutes…
“Kui armas siin on!” hüüatas Trischa laua taha istudes.
“Ma jumaldan seda kohvikut,” tunnistas Blanche menüüd avades. “Siin on väga mõnus istuda. Nii et kui hakkate sõbrannadele pidu korraldama, mõelge selle koha peale.”
Trischa noogutas automaatselt. Ehkki, vaevalt küll oleks näiteks Madlene’i võimalik siia meelitada. Too eelistas kärarikkaid restorane, kus oleks võimalik ennast näidata ja teisi vaadata.
Blanche tellis tassikese cappucinot ja šokolaadikoogi, Trischa aga mocca kohvi ja tükikese puuviljapirukat, märgates ühtlasi, et seda tüüpi ettevõtte kohta on hinnatase tõepoolest vastuvõetav.
Millest temaga rääkida? mõtles Trischa Blanche’i vaadates. Tegelikult poleks ma pidanud tema pakkumist vastu võtma. Tahtsin ju lihtsalt oma jämeda käitumise pärast vabandada. Kas mitte jälle see teema üles võtta? Küllap on Blanche harjunud lobisema vaid moest, meestest ja ehetest, mul pole siin mingit võimalust sõna sekka öelda.
Ootamatult alustas Blanche ise vestlust:
“Kas käisite täna esimest korda doktor Smidti juures?”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
