Mu kallis Liisi. Juhan Liiv
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Mu kallis Liisi - Juhan Liiv страница 14
14
1886. a. algupoolel õppis Liiv Jaak Järve toetusel H. Treffneri poeglastekoolis Tartus.
15
1886. a. olid lihavõttepühad 13.–14. aprillil.
16
Kõne on F. Freiligrathi luuletusest „Der Liebe Dauer“, kust pärineb ka allpool toodud saksakeelne tsitaat.
17
Jaak Järv oli aasta algul toetanud Liivi õpinguid H. Treffneri koolis.
18
H. Treffner võimaldas kehvematele kasvandikele tasuta õppimist kooli huvides tehtud tööde eest.
19
Kõne on luuletusest „Ön ja öis“, mis ilmus Virulase Lisas 1886, nr. 5, lk. 80.
20
Jakob Liiv käis (koos K. Krimmiga) Venemaal keelt õppimas alles 1887. aastal. Vt. lähemalt 14. kiri, viide 1.
21
Liisa Golding oli sündinud 6. oktoobril (vkj.) 1870.
22
Selle kirja saatis Liiv teele alles detsembris (vt. järgmine kiri).
23
Liivi vanemad olid Benjamin ja Marianna Liiv.
24
Liiv mõtleb ilmselt Virulase toimetusest lahkumist.
25
Liiv meenutab siin näitemüüki Väike Maarja kiriku juures 1886. a. oktoobris.
26
Tuttava soneti all mõtleb Liiv ilmselt 6. oktoobril Goldingule kirjutatud luuletust „Minu armsa sõbranale sündimise päevaks“ (vt. eelmine kiri). Seega jõudis Liiv Avispeale alles 5. oktoobril, vastupidi F. Tuglase väitele (Tuglas 1927:88), nagu oleks ta juba 1886. a. suvel pikemalt Väike Maarjas viibinud ja L. Goldinguga kokku saanud.
27
Mõeldud arvatavasti Kaarel Krimmi.
28
Mõeldud on Johannes Kooki.
29
Liiv saatis koos käesoleva sõnumikuga ka 5. novembri kirja (vt. 8. kiri ).
30
Talvel 1886/87 õppis L. Golding Rakveres käsitööd.
31
Triiki – s.o. Triigi valda Avispeale, kus Jakob Liiv oli 1886. aastast peale jälle õpetajaks.
32
R. Burnsi laulu „My heart’s in the Highlands“ esimese värsi tõlge F. Freiligrathilt.
33
Need värsid võttis Liiv oma 1887. a. sügisel koostatud l
1
Liiv oli külastanud Goldingute kodu Pandiveres.
2
Mis õnnetusest ja truudusetusest Liiv kirjas räägib, pole teada.
3
Ebatäpne tsitaat L. Koidula luuletusest „Maailmale ära ütle!“.
4
1885. aasta suvel käis Juhan Liiv Väike Maarjas, külastades oma venda Jakobit, kes oli tollal Pandiveres kooliõpetaja. Alatskivile tagasi sõitis Liiv Tartu kaudu.
5
Benjamin Liiv.
6
Kaarel Krimmi vanema õe Liisa mees oli Naelavere küla Otimetsa talu peremees Karel Kubjas.
7
Ilmne vihje Liisa Goldingule.
8
L. Goldingu vanemad olid Tõnu ja Nadeschda Goldi.
9
Johannes Kõrv.
10
Jakob Liiv.
11
Virulase toimetaja oli Jaak Järv. Virulase juures töötas Liiv 1885. a. lõpul kuud-poolteist. Kolmandaks toimetuse liikmeks oli Eduard Vilde.
12
Liisa ja Anna Golding.
13
1885. a. jõulud veetis Liiv Pandiveres vend Jakobi pool.
14
1886. a. algupoolel õppis Liiv Jaak Järve toetusel H. Treffneri poeglastekoolis Tartus.
15
1886. a. olid lihavõttepühad 13.–14. aprillil.
16
Kõne on F. Freiligrathi luuletusest „Der Liebe Dauer“, kust pärineb ka allpool toodud saksakeelne tsitaat.
17
Jaak Järv oli aasta algul toetanud Liivi õpinguid H. Treffneri koolis.
18
H. Treffner võimaldas kehvematele kasvandikele tasuta õppimist kooli huvides tehtud tööde eest.
19
Kõne on luuletusest „Ön ja öis“, mis ilmus Virulase Lisas 1886, nr. 5, lk. 80.
20
Jakob Liiv käis (koos K. Krimmiga) Venemaal keelt õppimas alles 1887. aastal. Vt. lähemalt 14. kiri, viide 1.
21
Liisa Golding oli sündinud 6. oktoobril (vkj.) 1870.
22
Selle kirja saatis Liiv teele alles detsembris (vt. järgmine kiri).
23
Liivi vanemad olid Benjamin ja Marianna Liiv.
24
Liiv mõtleb ilmselt Virulase toimetusest lahkumist.
25
Liiv meenutab siin näitemüüki Väike Maarja kiriku juures 1886. a. oktoobris.
26
Tuttava soneti all mõtleb Liiv ilmselt 6. oktoobril Goldingule kirjutatud luuletust „Minu armsa sõbranale sündimise päevaks“ (vt. eelmine kiri). Seega jõudis Liiv Avispeale alles 5. oktoobril, vastupidi F. Tuglase väitele (Tuglas 1927:88), nagu oleks ta juba 1886. a. suvel pikemalt Väike Maarjas viibinud ja L. Goldinguga kokku saanud.
27
Mõeldud arvatavasti Kaarel Krimmi.
28
Mõeldud on Johannes Kooki.
29
Liiv saatis koos käesoleva sõnumikuga ka 5. novembri kirja (vt. 8. kiri ).
30
Talvel 1886/87 õppis L. Golding Rakveres käsitööd.
31
Triiki – s.o. Triigi valda Avispeale, kus Jakob Liiv oli 1886. aastast peale jälle õpetajaks.
32
R. Burnsi laulu