võttis Liiv oma 1887. a. sügisel koostatud luuletuskogu „Õied ja okkad“ käsikirja (vt. 26. kiri, viide 5). Seal on luuletuse pealkirjaks „Mu haual“ (II), viimast värssi on muudetud (vt. KM EKLA, f. 163, m. 4:15, l. 12).
34
Kõnes on L. Goldingu kiri Jakob Liivile.
35
Vt. 8. kiri, lk. 27.
36
Liiv kirjutab siin ühest oma varasemast kiindumusest, mis ilmselt oli jõudnud L. Goldinguni kuulujutuna rahva suust. Nimelt oli Jakob Liiv 1881. aastal kopsupõletiku tagajärjel tõsiselt haige ning jäi pooleteiseks aastaks koolitööst eemale. 1882. a. veebruaris teda Avispea kooli asendama tulnud vend Juhan armus siin oma andekasse õpilasse Leena Haunmanni.
37
Koonus elas tollal Kaarel Krimm.
38
Liisile.
39
Sisu järgi on kiri kirjutatud Avispeal. Nii ei pea paika F. Tuglase väide (Tuglas 1927:92), nagu oleks Liiv juba 2. jaanuaril 1887 Tartus olnud. Tõenäoliselt ei kuulu nimemärgi w all Virulases ilmunud informatsioon Tartus toimunud Eesti kirjaviisi komisjoni koosolekust Liivile.
40
Nähtavasti oli Liisa kirjutanud oma kavatsusest Rakverre kolida.
41
Kirja kirjutamiskoht ja aeg on määratud (oletuslikult) selle sisu järgi.
42
Liiv oli viimati kirjutanud ilmselt 7. jaanuaril (eelmine kiri).
43
Arvatavasti oli Liisa vihjanud nende vahekorra konfidentsiaalsusele.
44
Lähemaid andmeid L. Goldingu luuleloomingu kohta pole.
45
Liiv külastas Liisa vanemaid tõenäoliselt 14. märtsil.
46
Liiv oli viimati kirjutanud ilmselt 7. jaanuaril (eelmine kiri).
47
Arvatavasti oli Liisa vihjanud nende vahekorra konfidentsiaalsusele.
48
Lähemaid andmeid L. Goldingu luuleloomingu kohta pole.
49
Liiv külastas Liisa vanemaid tõenäoliselt 14. märtsil.
50
Sisu järgi otsustades on kiri kirjutatud Avispeal 1887. Tol aastal viibis Liiv siin pikemalt. Nimelt sõitsid Jakob Liiv ja Kaarel Krimm mai algul Novgorodi kubermangu vene keelt õppima, jäädes sinna augusti alguseni. Et Jakob Liiv töötas ka kohaliku vallakirjutajana, siis oli talle suveks asemikku vaja ja selleks sai vend Juhan.
51
Pandiveres Goldingute juures.
52
Nähtavasti oli tegemist Liisa ja Anna Goldingu ühise kirjaga.
53
Ilmselt toimus õlle joomine Väike Maarja kiriku juures siiski 24. mail.
54
Liiv mõtleb nähtavasti suurt ristipäeva (taevaminemispüha), mis 1887. aastal oli 14. mail.
55
Ajakirjas Meelejahutaja (1887, nr. 20, lk. 159) ilmus üldpealkirja „Luuletajate oraakel“ all epigramm J. Liivi kohta. H. Prantsu teatel olnud selle autoriks Johannes Parv (Tuglas 1927:90).
56
Ilmselt 29. mail.
57
Siin on osutatud kas Väike Maarja kihelkonnakooli juhatajale Peeter Koidule või tema vennale – sama kooli abiõpetajale Jakob Koidule, tõenäolisemalt viimasele.
58
Aastail 1887–1890 toimusid Eesti Kirjameeste Seltsi korraldusel suvised „Eesti kirjanduse võidupeod“, kus varem sisseantud teoseid auhinnati ja kirjanike eneste poolt esitati. Käesolevast kirjakohast nähtub, nagu pärineks kirjanduse auhindamise idee, mille tolleaegne EKmS i president H. Treffner enda nimel rakendas, Juhan Liivilt.
59
J. Liivi „Vastus“ E. Vildele ilmus 11. juunil Jakob Kõrvi Valguses (nr. 24). Poleemika oli alanud Liivi kirjutisega „Mõni sõna seletuseks“, kus autor kritiseeris E. Vilde romaane ja jutte, nimetades neid liiderlikeks (Valguse Lisaleht 1887, nr. 2). Vilde reageeris sellele 18. aprilli Postimehes (nr. 17), millele järgneski kirjas nimetatud Liivi „Vastus“.
60
Pandiveresse Goldingute juurde.
61
Sentents Friedrich Rückerti kogumikust „Die Weisheit des Brahmanen“ (1836–1839).
62
Siin Liiv eksib: tsitaat pärineb F. Schilleri ballaadist „Polykratese sõrmus“.
63
Liiv avaldab siin oma kartusi seoses venestusega, mis neil aastail järjest ilmsemaks muutus: koolid viidi vene haridusministeeriumi alluvusse, vene keel sai 1887 sunduslikuks õppekeeleks, ametiasutustes võeti samuti asjaajamiskeeleks vene. Ilukirjanduslikus loomingus väljendas Liiv venestusvastast hoiakut allegoorilises luuletuses „Äraandja“ (Meelejahutaja 1887, nr. 51/52, lk. 409), mis on suunatud venestuse toetajaks kujuneva Valguse toimetaja Jakob Kõrvi vastu.
64
Liiv peab siin silmas rahvusliku liikumise lõhenemist Hurda ja Jakobsoni ümber koondunud kaheks vaenulikuks grupeeringuks. Koidulat need vastuolud tõepoolest rõhusid. Sugulussidemete tõttu seisis ta oma isa (J. V. Jannseni) ja Hurda poolel.
65
Kõne on saksa kirjaniku Jean Pauli aastatel 1800–1803 ilmunud 4 köitelisest kujunemisromaanist.
66
Islandi kangelaslugu (Frithjofssaga), mis on kirja pandud tõenäoliselt 13. ja 14. saj. vahetusel.
67
Liisa isa.
68
Ilmselt loodab Liiv, et Liisa saaks vast käesoleva kirja enne selle kohalejõudmist ära näpsata. Asjaosalised püüdsid kirjavahetust saladuses hoida, kirjad Avispea ja Pandivere vahel liikusid võimalusel käsipostiga.
69
Tõenäoliselt mõtleb Liiv minekut Ebavere mäele, mis oli muistenditega seotud kohalik vaatamisväärsus.
70
Kiri on kirjutatud Avispeal.
