Minu Iisrael. Kuidas tõlkida sabatit. Margit Prantsus
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Minu Iisrael. Kuidas tõlkida sabatit - Margit Prantsus страница 5
Tõsi, see ajab küll närvi, kui linnas kogu aeg selga trügitakse, kõrva karjutakse või kui kaasautojuhid mulle ristmikul juba enne signaalitavad, kui foorituli roheliseks minema hakkab. Aga juutide pühadekombed on midagi meeldivalt uut, mille Iisraeli-aastate jooksul palju selgemaks saan. Minu ees avaneb erakordselt põnev maailm.
Lääne kalendri järgi on septembri keskpaik. Juutidel lõpeb elúl’i-kuu. Mu hea Iisraeli sõbranna Eliševa, kes mulle paljusid kohalikke asju on selgitanud, jutustab, et igal aastal pärast pikka kuuma suve hakkavad usklikud juudid sünagoogides šofár’i puhuma. See on muusikainstrument koššerjäära sarvest, mida kasutatakse peamiselt uue aasta, lepituspäeva ja elúl’i-kuu ajal. Osa – olenevalt oma päritolumaa kommetest – juba elúl’i-kuu algusest, teised mõni aeg hiljem ehk nädalakese enne juudi uusaastapüha saabumist. Šofár’i-hääl on mõeldud juutide piltlikult öeldes oma asjaajamiste juurest ära kutsumiseks, et valmistuda Jumala ees seisma.
Enamik juudi pühi on ennemuiste olnud seotud põllutöödega – lõikuspühad, uudsevilja ohverdused ja nii edasi. Tänapäevaks on see pühade külg pea olematuks kahanenud. Alles on jäänud iga püha vaimne külg. Mõnelegi pühale on sajandite jooksul lisandunud uusi juudi usule olulisi vaatenurki, mida iga konkreetse püha kombed taas meelde tuletavad.
Eliševa on päritolult ameeriklanna, aga elanud üle poole oma elust Iisraelis, osalenud aktiivselt ühe või isegi mitme kibutsi – Iisraeli põllumajandusühistu – ülesehitamisel ja kirjutanud lugematul hulgal messiaanlike juutide hulgas tuntud laulukesi. Ta jagab mulle väga häid juhiseid, kui olen mõnd siinset kummalist nüanssi mõtestades taas kimpu jäänud. Ta kirjeldab elavalt, kuidas piibliaegadest tuntud jäärasarve kõlav hääl kutsus inimesi kaugematestki maanurkadest pühadeks kokku Jeruusalemma, linnades teatas aga iga sabati ehk hingamispäeva algust ja lõppu. Elúl’i-kuu sarvehäälel olevat just seesama mõte, et pärast mitme kuu pikkust vaikust taas inimesi ühte liita, igaüht tema „viinapuu alt“, nagu seda piiblis väga kaunilt on kirjeldatud. Viinapuu alt sõna otseses mõttes, sest ka tänapäeval kasvab see habras taim paljude Iisraeli eramajade ukse kõrval, ajades oma vääte läbi maja sissepääsu kohale paigaldatud sõrestiku. Ning just elúl’i-kuuks valmivad mahlased viljad, mis ukse all istudes või seistes pea kohal ripuvad. Nii et piibli pilti rahuaja iisraellasest, kes istub oma viinapuu all, on täiesti näha ka tänapäeva Iisraelis. Sarvehääl kutsub suveks oma põllule – kas siis otseses või kaudses mõttes – pagenud iisraellast taas jumalateenistusele, et üheskoos teistega vastu võtta juudi uus aasta, tähistada pea kuu aega kestvaid sügispühi ja siis argieluga edasi minna, valmistuda talveks ja vihmaajaks.
Kuigi täna ei ole reede, on linnas tavalisest rohkem saginat, sest päikeseloojangul jõuabki kätte pikisilmi oodatud uus aasta, heebrea keeles roš ha-šaná, tõlkes „aasta pea, aasta kõrghetk“. Puuviljamüüja soovib mulle vahetusraha ulatades head ja magusat algavat aastat.
Uusaastapüha tähistatakse siin maal kaks päeva järjest ja see on sabatiga võrdsustatud aeg. See tähendab elu hingamispäeva reeglite järgi – suur hulk juute ei sõida liiklusvahenditega, vaid kõnnib jala ja ainult lühikesi vahemaid. Käiakse sünagoogis, sõbrad tulevad külla ja üheskoos süüakse hõrke pidusööke. Seepärast on Iisraelis alati enne pühade ja sabati algust suur rutt, et vajalike ettevalmistustega õigel ajal ühele poole saada. Kui kõlab sabatisireen, algab sekundipealt ametlik ja kohustuslik puhkus.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.