keha sellisesse fantastilisse vormi, mida ma ei ole tundnud ajast, mil mul diagnoositi Crohni tõbi aastal 1973. Oled andnud mulle mu elu tagasi. Olen ülimalt tänulik, et olen muutunud paremaks tänu sinu intuitiivsele abile ja mõtteselgusele. Ma ei jõua sind ealeski ära tänada.
Paar kuud tagasi oli mul õnn tutvuda Bree Willsoniga. Sinu otsatu tarkus ja hingepeenus on mulle nii palju andnud ja olen tänulik, et oled mu elus.
Väga kasulikud teadmised ja soovitused, mis sain oma „raamatumeeskonnalt”, tegid mu elu oluliselt kergemaks. Sinna kuulusid Arlene (mu andekas toimetaja), Bobbie (mu loovdisainer) ja Kathryn (mu leidlik virtuaalne assistent) – tänan teid kõiki!
Minu siiras tänu kuulub dr Stan Lubinile, kellest sai mu personaalne arst sõltuvusest taastumise algusaegadel. Olete näinud mind heas ja halvas ning kõigis muudes olukordades, mis sinna vahele jäävad, ja ikkagi minusse uskunud. Hindan väga kõrgelt seda õrnatundelisust, kaastunnet ja lugupidamist, millega te mind alati kohtlete, ja tänan teid südamest kõigi nende aastate jooksul osutatud abi eest.
Olen tänulik ka Suzanne’i, Lawrence’i, Laureni, Michelle’i ja teiste Watari agentuuri hoolitsevate ja pühendunud töötajate ees. Teie abi ja toega oli mul võimalus lihvida oma oskusi sõltuvusnõustajana ja saada palju isiklikult kasulikke kogemusi. Palun jätkake oma suurepärast tööd.
Au ja kiitus dr Jenny Melamedile, kes on kuldse südamega ja ülieetiline sõltuvusravi arst. Teie patsiendid armastavad teid ja ma mõistan, miks. Tunnen, et teiega kõrvuti töötamine on mulle suur au.
Soe tunnustus dr Bob Armstrongile tema jätkuva suurepärase abi eest. Teie hämmastav tarkus, mõtteselgus ja meeldiv huumorimeel on mulle kui kliendile hindamatu väärtusega. Kõige sügavama meeleheite hetkedel olete te kuidagi võimeline pöörama minu emotsionaalse segaduse millekski, mis annab lootust selgusele. Teil on enneolematu anne ja ma tunnen auakartust teie kui arsti ja kliinilise juhendaja võimete ees.
Oma südamepõhjast tulvava tänu hoidsin kõige lõpuks: minu sügavaim tänu ja lugupidamine kõigile mu erakordselt vapratele klientidele, nii endistele kui ka praegustele, et olete usaldanud ja uskunud nii mind kui ka iseennast. Eranditult kõik need inimesed on mulle nende aastate jooksul, mil meie eluteed on põimunud, palju õpetanud. Kuigi armastan väga oma tööd, on terapeudi ametis ka nukrusevarjund: oma sisemaailmaga julget ja kartmatut tööd tehes muutuvad inimesed tugevamaks ja on võimelised oma elu paremini korraldama – tänu sellele jõuavad nad kohta, kust on võimelised ilma minuta edasi liikuma. Ma mõistan täielikult, et nii need asjad peavadki käima, aga vahetevahel on mul raske teiega hüvasti jätta. Kuid te olete alati mu südames ja ma olen tänulik meie koosoldud aja eest. Tänan, et olete end minuga jaganud!
Palun olge õnnelikud ja terved – teie kõik!
Sissejuhatus
Tere tulemast oma ellu! Jõuliselt uudne lähenemisviis lähisuhtele sõltlasega
Selle raamatu kirjutamine on olnud pikka aega mu unistus. Olles ise sõltuvusest taastuv sõltlane, kes on elanud narkootikumidest, alkoholist ja paljudest teistest sõltuvuskäitumistest „puhtana” (remissioonis) üle 20 aasta, tean ma väga hästi, mis tunne on ennast ja kogu oma elu vihata. Ma oskan eristada kaht vastandlikku suhtevormi: tervet suhet sellele vastanduvast kaassõltuvuslikust suhtest, milles talutakse ja isegi soodustatakse probleemset ja ebatervet käitumist. Olen jõudnud arusaamisele, et kui ma soovin endale teistsugust elu, siis peab muutus toimuma esmajoones minus eneses. Iga asja alguseks oma elus olen mina ise ja täpselt niisamuti nagu teistelt lähtuv austus tuleb välja teenida ka eneseaustus.
Eneseaustus – on alles mõiste!
Tean, mida tähendab elada eneseaustusega ja ilma selleta, erinevus on mõõtmatu. Minu enda jaoks puudub igasugune kahtlus – elada ennast väärtustades on võrreldamatult parem. Ja nüüd, mil ma lõpuks ometi endast täielikult lugu pean, võin kõhklematult kinnitada, et mitte keegi ei saa minult eneseaustust röövida, ilma, et mina ise selleks võimaluse annaksin. Lisaks selle, et olen ise võidelnud välja erinevate sõltuvuste ahelaist, olen olnud lähedalt seotud paljude teiste sõltuvusprobleemide küüsis vaevlevate inimestega. Kui me armastame sõltlast, siis ka parimatel juhtudel osutub endast lugupidamine kiirelt möödanikku kaduvaks nähtuseks. Enese väärtustamise saab meie jaoks päästa vaid teadlik töö iseendaga. Paljudel inimestel puudub eneseaustus aga täielikult, isegi juhtudel, kui nende endi jaoks ei tundu elul väga vigagi olevat. Oma kogemusele tuginedes võin kinnitada, et enamik inimesi isegi ei tea, et neil eneseaustus puudub. Veel vähem oskavad nad väärtustada endast lugupidamise elutähtsat rolli. Sõltlast armastades kulutatakse nii tohutul hulgal jõudu ja energiat tema muutmisele, et tihtipeale jäetakse ennast sootuks tähelepanuta. Meie enda vajadused, soovid, igatsused ja ka eneseaustus kaovad üldjuhul kuhugi tahaplaanile.
Mida olen õppinud sõltlastelt ja nende lähedastelt
Downtown Eastside’i piirkond1 Vancouveris on statistiliselt kõige madalama keskmise sissetulekuga elanike piirkond Kanadas. Siin elab suurim arv sotsiaaltoetustest elatuvaid inimesi, kõrgeim protsent „töötavaid vaeseid” ja kõige rohkem aktiivseid alkohoolikuid ja narkomaane kogu riigis.
Olen töötanud selles Vancouveri vaeses linnaosas sõltuvusnõustajana üle viieteistkümne aasta. Nende aastate jooksul on mul olnud võimalus kohtuda mitte ainult sõltlaste, vaid ka nende pereliikmete, elukaaslaste ja sõpradega. Üsna pea sai mulle selgeks, et sõltuvus vallandab doominoefektina üksteisele järgnevate negatiivsete sündmuste ahela, mis haarab endasse ka sõltlase lähikondsed. Sõltlast armastada tähendab elada viletsuses kuni hetkeni, mil meie enda tervenemine avab võimaluse teistsuguseks eluviisiks.
Kui ma liidan oma isikliku kogemuse sellest, mida kätkeb endas armastus sõltlase vastu, oma erialaste teadmistega, mis omakorda on välja kujunenud aastate pikkusest tööst sõltlaste perekondadega, siis minu vankumatu seisukoht on, et meie, sõltlaste lähedased, oleme tugevad ja võimekad inimesed. Me peame olema! Meil on võime taluda kirjeldamatut valu ja piina. Me oleme valmis tegema ükskõik mida, et oma olukorda paremaks muuta ja vahel oleme oma ettevõtmistes vägagi loomingulised.
Veel tänaselgi päeval oma tööd sõltlaste ja nende lähedastega jätkates, mõistan ma, et mulle on ülimalt tähtis õpetada lähedasi vahet tegema sõltlast reaalselt aitava käitumise ja tema sõltuvust toetava käitumise vahel. Seni, kuni me pole võimelised eristama ühte teisest, ei saavuta me oma pingutustega ka soovitud tulemusi. Üldjuhul tuleb lähedastel muuta omaenese sisse juurdunud ja mittetoimivaid käitumismustreid, mis võimaldaks neil oma lähedase sõltuvusprobleemiga tõhusamalt tegeleda.
Hiljem vaatleme lähemalt, missugused käitumismustrid sõltuvuslikku käitumist toetavad ja kuidas need ümber vormida elutervemateks tegevuskavadeks, mis aitaksid nii teil kui teie lähedasel sõltlasel jõuda õnnelikuma ja harmoonilisema suhteni.
Muuta saab vaid iseennast
Vastupidiselt paljude sõltlast armastavate inimeste arvamusele, olete teie ise ainus, keda te muuta saate. Püüd muuta kedagi teist on täielik ajaraiskamine. Nagu enamik inimesi, kes armastavad sõltlast, olete tõenäoliselt teiegi omandanud teiste inimeste muutmiskunstis meisterklassi. Kuid lubage mul küsida, kas on teie pingutused ka vilja kandnud? Ei? Seda ma arvasingi. See pole mitte sellepärast nii, et te poleks piisavalt pingutanud, vaid sellepärast, et on võimatu muuta teist inimest, kes ise muutumiseks valmis ei ole.
Tõeline muutus teie suhetes saab alata alles siis, kui teil on julgust endale ausalt ja realistlikult otsa vaadata ning endalt küsida, kuidas olete teie ise selle probleemi süvenemisele kaasa aidanud. Valides selle keeruka, kuid kasuliku ülesande, olete hiljem
The Downtown Eastside on Briti Columbia kõige vanem piirkond, mis on tuntud selles lokkava vaesuse, narkomaania, seksikaubanduse, HIV-infektsioonide, kuritegevuse ja kogukonna aktiivsuse poolest. Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Downtown_Eastside. 09/23/09]. –
