linn seal ees sull – tõta! –Kinni pandud uksega,
Keda üksi lahti wõta
Wõid sa walgus’ wõtmega. –
Oh, et näeks sind, isa maa,
Juba seal ma olema!
Ehk kül kehwus weel sind keelab,
Siiski hüian: ruta sa!
Enne kui sind pime neelab:
Siis saad õhtul hõiskama!
Armu igatsus
Oh miks sa wiibid kaua?
Sind ootan himuga!
Mo mure musta haua
Sa wõid ju walgust’da.
Mo talwe waewa waibad –
So soojus sulatab,
Et kaduwad jää rünkad
Ja oead woolawad.
Sind ohkamisel ootan
Ma iga tunnike!
Ja pikisilmi waatan
So järel hellaste.
Kül tihti une näus
Sind rõõmul teretan,
Nii mõtes, sõnas, teus
Sind meele tuletan.
Ju õhtu jõuab käte,
Päew pilwi wärwimas,
Ju sini saali lake’
Ta kulda pillutas;
Mul tundmus angub põues
Rask’ musta murega,
Öö paks ja pime õues:
Oh walgus! Tule sa! –
Minu süda
Minu süda, ära
Jõgi ole sa,
Mis seal ika woolab
Mure mürina.
Minu süda, ära
Meri ole sa,
Mis seal kõrgis laenis
Kohab rahuta.
Minu süda, ole
Õhkaw lilleke,
Mis seal niidus, orgus,
Õitseb puhtaste.
Minu süda, ole
Waiklik metsa maa,
Mis seal ika seisab
Rahus riiuta.
Head ööd
Head ööd! weel päike hüiab
Pilwe piirel punades;
Ema hellalt kaisu hüiab:
Hinga waikse rahu sees
Head ööd!
Oh kuis pehmelt katab kinni
Lapsi musta kuuega,
Nutab elu raskust mõni
Trööstib neid ja hüiab ta:
Head ööd!
Õhtu taewas eha elin
Puna palgis sädendab,
Waikses rahus oja wulin
Tõsist hingust tõtendab,
Head ööd!
Kuldsed kiired kergelt saadab
Särades weel üle maa,
Mere peeglis uhkelt waatab
Oma ilu palget ta:
Head ööd!
Pulma rõõm
Juba pulmad jõudwad pea
Käte tulla, oh mis hea!
Seda kena uhket palli
Saan seal jälle korra tralli,
Magust saksa saia süüa,
Paierist weel peale juua.
Juku juba ammo ootab
Anu kanake ka loodab:
Pitkisilmi seda päewa,
Mis neid otse wiib kui taewa,
Kolmatkümmend seda pidu –
Suhkru kohwi saia sadu!
Jõudke rutu mööda päewad:
Oh meil’ juba silmad näewad
Rahwast kenast laual istwad,
Wõid ja liha suhu pistwad,
Rõõmsad kannust õlut joowad
Saajad! saajad! laulu loowad.
Sepa Juku walssi mängib,
Tõistre Tõnis trummi töngib,
Rahwas woolab nii kui wesi –
Mehed, naesed segamisi,
Anud, Jukud ise ka
Wupsad, wupsad! hüpawad.
Rahwas waljust wäljas hõisk’wad,
Eesti laulu lausa luisk’wad,
Kellad hüüdwad killa kõlla,
Hood sõit’wad pilla palla:
Oh sa lust, ja oh sa kära,
Undi kõrtsi kuuluks ära! –
Kohtumeestele
Nüüd kuulge, Eesti kohtumehed,
Teist tahan pisut rääkida,
Kül wõiksin mustaks mitmed lehed
Siin teha teie mudaga, –
Et aga auusaid küllalte,
Sest annan märku weidike.
Kui kohtumehi seatakse,
Siis mitu juba ihkawad
Kui lapsed kanni, rumalaste,
Kes neid ei kiida, wihkawad:
See pill on ilus, mõtlewad,
Kui käes, – oh, kuis n’ad mängiwad!
Ei tunne seadust, pea on rumal,
Sest lä’ äb kõik pitkalt lonkades,
Ei hooli sest, mis käskind Jumal,
Neil kurjad mõted südames!
Mis aitab tarkus pea sees,
Kui kurjus tuksub rindades? –
Kui õigust jõuad kõrwal saata
Siis oled rõõmus kiideldes –
Oh wilets hing! sa saad weel waat’ma
See peale ükskord – ohkades:
Kui õigust hauda matsid sa,
Siis – lendis taewa kaebama.
Oh wale auu, kus sinu koda,
Kus on so linn, mis rõõmu täis?
Kus
