style="font-size:15px;"> Mida sa teed? Head ööd.
50 sekundit hiljem
Vs:
Kirjutan. Head ööd.
40 sekundit hiljem
Re:
Kellele sa kirjutad? Pamelale? Head ööd.
30 sekundit hiljem
Vs:
Ma kirjutan sulle! Head ööd.
40 sekundit hiljem
Re:
Sa kirjutad mulle? Mida sa mulle kirjutad? Head ööd.
20 sekundit hiljem
Vs:
Head ööd.
20 sekundit hiljem
Re:
Ah soo, selge. Head ööd.
Järgmisel päeval
Teema: veel kaks päeva
Kallis Leo, see on viimane meil, mille sulle saadan, enne kui sa mulle (esimesena) saata jõuad. Ma saadan selle vaid selleks, et sulle seda teada anda. Kui sa ei peaks enam vastama, näeme ülehomme kell 14 messikohvikus. Ma ei hakka mingil juhul Leod otsiva eksleva pilguga läbi kohviku (hüvastijätuks) jalutlema. Ma istun väikese laua taga melust eemal ja ootan, kuni mees, kes on kaks aastat minuga kirjalikult tundeid õhutanud ja jahutanud, enne kui siirdus Bostonisse ja keeras oma spetsiaalselt valmistatud Emmi-tundekapi lukku – kuni see mees mu leiab ja istet võtab, selleks et me võiksime oma mõttelisest seiklusest lõpuks ometi väärikalt üle saada. Seepärast palun sul pingutada, et sa mu ära tunneksid. Teatavasti on sul valida kolme variandi vahel. Kui sa ei peaks enam mäletama, kuidas su õde mind kirjeldas, annan meeleldi mõned märksõnad. (Juuuuuhuslikult on mul veel su toonased meilid alles.) Emmi 1: väike, lühikesed tumedad juuksed (need võivad küll pooleteise aasta järel kasvanud olla), uljas, „väärika arrogantsiga maskeeritud kerge ebakindlus”, peahoiak püstine, näojooned peened, kiire motoorikaga, krapsakas, temperamentne. Emmi 2: suur, blond, lopsakas rind, naiselik, aeglaste liigutustega. Emmi 3: keskmist kasvu, brünett, väga arglik, melanhoolne. Nõndaks, ma usun, et sa peaksid mu leidma. Kirjuta mulle või igatahes veeda veel kaks päeva lõõgastunult, mu kallis. Ja ära oma võtit silmist lase!
Emmi
Kümme minutit hiljem
Vs:
Kallis Emmi, sa tegid mulle enda äratundmise lihtsaks, arvatavasti lihtsamaks, kui tahtsid. Sa reetsid mulle lõplikult, et oled Emmi 1, nii nagu olen kogu aeg oletanud. Kas tahad teada, millega?
Minut hiljem
Re:
Muidugi! Ma armastan erutunud harrastuspsühholoogi sinus, Leo! Nõnda saab su peatunud vereringesse taas elu tuua ja sundida sul isegi absoluutses tundelukustuse seisundis meile saatma.
15 minutit hiljem
Vs:
Kallis Emmi 1, juuuuuhuslikult on minulgi veel alles meie toonased meilid, milles me teineteist kaugdiagnoosisime: „Emmi 2” juures jätsid sa kõrvale minu õe poolt omistatud täiendid „väga suveräänne”, „enesekindel, cool”, „vaatleb mehi täiuslikult möödaminnes” ja sellised tunnusmärgid nagu „saledad pikad jalad” ja „ilus nägu”. Sinu jaoks oli oluline viidata vaid tema aeglastele liigutustele ja lopsakale rinnale (millisega oled sa ju alati olnud sõjajalal, nii kaua kui me teineteist tunneme). Niisiis on märgatav, et sulle need eriti ei meeldi. Järelikult pole sa tema. Sama lugu „Emmi 3-ga”. Ta ei paku sulle huvi. Sa tood nimelt esile tema arglikkuse – iseloomujoone, mis on sulle endale ilmselt täiesti võõras. Ja sa vaikid maha tema „eksootilise jume”, tema „mandlikujulised silmad”, tema „looritatud pilgu” – kõik selle, mis võiks tema juures huvitavalt kõlada. Üksnes „Emmi 1” puhul oled sa oma vaatlustes suurejooneline, kallis Emmi 1. Sinu jaoks on oluline viidata sellele, et tema lühikesed tumedad juuksed võivad olla kasvanud, sa tsiteerid tema „väärika arrogantsiga maskeeritud kerget ebakindlust”, tema „püstist peahoiakut” ja tema temperamentsust. Seejuures nimetad sõna „krapsakas”, aga „hektiline” ja „närvitsev” jätad mainimata. Need omadused sulle enda juures lihtsalt eriti ei meeldi. Niisiis, kallis Emmi 1, ma rõõmustan, et leian su laupäeval lõuna paiku tumedate juustega, püstise peahoiakuga ja krapsakas tujus kohvilaua taga.
Peatse nägemiseni, Leo
Kümme minutit hiljem
Re:
Oleksin ma teadnud, kui eufooriliselt võid sa reageerida (kirjutada), kui usud, et oled midagi läbi näinud, oleksin ma rohkem pingutanud, et olla sinu jaoks läbinähtavam, mu kallis. Sellegipoolest hoiatan sind: arvesta parem iga Emmiga. Kes teab, mis trikke teeb elu seal väljas, kui tugevasti või nõrgalt peegeldab ta seda siin, kus sõnad võivad justkui iseenesest ritta karata. Üldiselt oled sina olnud meist kahest see, kes seisis naiste rinnaümbermõõduga sõjajalal, mu parim. Ainuüksi selle mainimine vallandab sinus ilmselt oidipaalse stressiolukorra. Teisiti ei oska ma seletada, miks sa lõputult selle „lopsaka rinna” najal ratsutad, kui tohib seda nõnda piltlikult väljendada.
Peatse kohtumiseni, Emmi
Viis minutit hiljem
Vs:
Selle üle võime meeleldi kohvikulaua taga arutleda. Paistab küll sedamoodi, et nagunii ei saa me teemast „Rind: jah, ei, suur, väike” kuidagi mööda, mu kallis, mu parim, mu kallis parim.
Kümme minutit hiljem
Re:
Palun jätame järgmised vestlusteemad meie kohtumisel kõrvale:
1) Rinnad ja hulk teisi kehaosasid. (Ma ei taha rääkida välistest vormidest, me näeme neid ju nagunii.)
2) „Pam” (ja kuidas näeb ta oma tulevikku Leo Tundekapp Leike kõrval „vanas Euroopas”).
3) Nagu kõik Leo Leike isiklikud ja Emmi-kauged asjad.
4) Nagu ka kõik Emmi Rothneri isiklikud ja Leo-kauged asjad.
Selle tunni jooksul ärgu olgu, palun-palun-palun, teemaks midagi ega kedagi muud kui meie kaks. Kas me saame sellega hakkama?
Kaheksa minutit hiljem
Vs:
Ja millest me siis tegelikult räägime? Suurt valikut sa ju järele ei jäta.
15 minutit hiljem
Re:
Leo, mulle tundub, et sul hakkab tasapisi jälle hirm peale tulema – sinus krooniliselt pesitsev Emmi-puudutamis-hirm. Sa klammerduksid seal temaatiliselt õige meelsasti „lopsaka rinna” külge, eks ole? Millest me räägime? – Mul ükspuha. Jutustame oma lapsepõlve elamustest. Ma ei hakka jälgima su sõnade vormi ja sisu, vaid ainult seda viisi, kuidas sa nad välja ütled. Leo,
