mida seni teadsid vaid valitud FBI profiilianalüüsi spetsialistid ning mida ma ise aastaid kasutasin ja täiustasin, jagan ma nüüd teiega.
Peatükk peatüki haaval kirjeldan ma kõigi nelja isiksusetüübi iseloomulikke jooni, nende käitumist, tundeid, mida nad meis tekitavad, ning võimalikke nendega kokkupuutumise kohti ja viise. Ma toon näiteid igapäevaelust, minu valduses olevatest toimikutest ja ajakirjanduses ilmunud uudistest. Ma lõpetan iga peatüki vastavat ohtlikku isiksusetüüpi iseloomustava kontrollnimekirjaga, mis kirjeldab lihtsas keeles kõige olulisemaid ohumärke. Nende nimekirjade juurde kuulub praktiline, lihtsalt kasutatav punktisüsteem, mis aitab teil otsustada, kas antud isiku käitumine liigitub kergeks, mõõdukaks või tõsiseks – ehk teisisõnu, kas see on häiriv, elu halvav või ohtlik.
Kontrollnimekirjad aitavad teil mõista järgnevaid aspekte:
● kõige levinumad isiksuseomadused ja käitumisviisid, mis peaksid teile ütlema: „Olge jätkates ettevaatlik”,
● isiksuseomadused, käitumisviisid või olukorrad, mis tunduvad normaalsed, aga viitavad tegelikult siiski ohule,
● mida sellelt isikult tulevikus oodata,
● võimalik riskimäär teile ja teistele selle isikuga lävivatele inimestele.
Iga nimekiri on ülimalt konkreetne ja detailirohke – õigupoolest palju üksikasjalikum kui need, mida kasutavad vaimse tervise spetsialistid isiksushäirete diagnoosimisel. Kontrollnimekirju vaadates võib teil tekkida küsimus, miks need nii pikad on. Vastus on lihtne. Ohtlike isiksusetüüpide kohta hinnangu andmine on sageli keeruline ja võib põhineda vaid õrnadel aimdustel. Nimekirjad on pikad vajaduse pärast. Detailid tagavad täpsuse ja aitavad vältida ohtu, et meil jäävad märkamata olulised või erinevate nüanssidena avalduvad käitumisviisid, mille teemaga mitte kursis olev inimene võib olla unustanud või mille tähtsust ta pole ehk adunud, kuid mis on antud ohtliku isiksusetüübi tuvastamisel siiski olulised. Kui küsimus on inimeludes või inimeste turvalisuses, siis pean ma lähtuma sellest, millest on kasu kõige laiemale lugejaskonnale, ja ka sellest, mis on vajalik. Täpselt samuti nagu kogenud piloot kasutab õhkutõusmisel ja maandumisel põhjalikku kontrollnimekirja, et tagada kõigi pardalolijate maksimaalne turvalisus, peame ka meie kasutama üksikasjalikke nimekirju, et olla nii hoolikad ja täpsed kui vähegi võimalik. Kui tegemist on ohtlike inimtüüpidega, siis on detailidest ja täpsusest rohkem kasu kui napisõnalisusest ja ebamäärasusest.
Seda raamatut lugedes ja kontrollnimekirju uurides te märkate, et erinevalt enamikust samateemalistest raamatutest leidub käesolevas väga vähe statistikat. Selleks on minu arvates kaalukas põhjus. Kui me ütleme, et see või teine isiksusetüüp moodustab 1 või 6 või 2,8 protsenti elanikkonnast, siis teeme sellega lugejatele karuteene, kutsudes neid üles keskenduma tõenäosusele (statistikale), mitte konkreetsetele käitumisviisidele. Sellega seoses tekib oht, et mõni inimene ütleb: „Noh, minu turvalisus on 96-protsendilise tõenäosusega tagatud, seega ei pea ma seda tüüpi inimest kohates muretsema.” Paljud suitsetajad lasevad end petta statistikast, mis käib inimeste kohta, kes ei haigestu kopsuvähki, selle asemel et seostada end käitumisviiside ja elustiiliga, mis tekitavad kopsuvähki. Just sellist tüüpi lähenemist me üritame vältida. Pole vaja rohkem kui ühte kohtumist ühe ohtliku inimesega – tänaval, töökohas, autos, kodus, magamistoas –, et teie elu täiesti pihuks ja põrmuks teha. Seega keskendume käesolevas raamatus käitumisele, mitte statistikale või tõenäosusele.
Ma olen samuti kursis teadustöödega selle kohta, et teatud häireid diagnoositakse sagedamini või seostatakse rohkem just ühe bioloogilise sooga. Näiteks antisotsiaalset isiksushäiret on sagedamini diagnoositud meestel, piiripealset isiksushäiret esineb aga rohkem naistel. Nendel kahel häirel on palju käitumuslikke ühisjooni kiskjatüübi ja emotsionaalselt ebastabiilse tüübiga, millest räägib ka käesolev raamat. Samal põhjusel, miks pole soovitatav keskenduda liiga kitsalt statistikale, oleks ekslik seostada üht või teist häiret või isiksusetüüpi konkreetse sooga. Me ei taha varjutada oma selget pilku klammerdumisega statistikate või sooliste eelarvamuste külge. Meid aitab keskendumine käitumisviisidele. Just käitumine on see, mis enamikul juhtudest ohtliku isiksusetüübi reedab.
Pidage seda raamatut lugedes meeles, et ma ei ole vaimse tervise spetsialist ja käesolev raamat ei ole mõeldud vahendina haiguste diagnoosimiseks. Kliiniliste diagnooside panek jäägu arstidele, kelle aastatepikkused kogemused põhinevad väljatöötatud spetsiifilistel kriteeriumidel. Kuigi sellest raamatust võib kasu olla ka spetsialistidele, ei ole see mõeldud kasutamiseks diagnoosimisel.
Kontrollnimekirjad on koostatud abivahendina inimestele, kes soovivad ohtlikke isiksusetüüpe või ohtlike isiksusetüüpidega seotud käitumisviise ära tunda. Täpselt samamoodi, nagu me kasutame oma tervet mõistust, et otsustada, keda enda juurde koju kutsuda või keda oma ettevõttesse tööle võtta, aitavad ka käesolev raamat ja selles leiduvad kontrollnimekirjad meil langetada kaasinimeste kohta läbimõeldud hinnanguid. See raamat pakub kirjeldusi selle kohta, kuidas tuvastada ohtlikke isiksusetüüpe nende käitumise põhjal. Samuti räägime sellest, kuidas iseennast ja oma lähedasi kaitsta.
Ilmunud on hulgaliselt suurepäraseid raamatuid ja abimaterjale vaimuhaiguste, normist hälbivate isikute psühholoogia ja isiksushäirete ning nende põhjuste ja ravi kohta. „Ohtlikud inimtüübid” sellist tüüpi raamatute hulka ei kuulu ja kui teid huvitab just niisugune vaatenurk, siis oleks teil otstarbekas tutvuda mõnega eelnimetatuist. Käesolev raamat lähtub rangelt minu kui kunagise FBI eriagendi vaatenurgast. See põhineb näost näkku kogemustel, mille ma olen saanud ohtlike isikutega seotud juhtumeid uurides või erialaste konsultatsioonide käigus. Seega ei ole minu lähenemine arstiteaduslik ega ravieesmärgiline – need teemad jätan ma vaimse tervise spetsialistide hooleks.
Leidub ka rohkelt selliseid raamatuid, mis üritavad välja selgitada, miks need isikud on just sellised, nagu nad on. Seda rõhuasetust te käesolevast raamatust ei leia, ja seda järgmisel põhjusel: kui üks inimene tunneb mõnu teie pidevast alandamisest, teeb tühjaks teie pangakonto, väärkohtleb teie last või kägistab teid püksirihmaga, siis kas on üldse mingit vahet, miks ta selline on? Kuna teie ei ole arst ega uurija, siis on teie enda ja teie lähedaste turvalisus ainuke asi, mis on tõeliselt oluline.
Minu aastatepikkune töö õiguskaitse valdkonnas on näidanud, et mida rohkem me teadsime konkreetse kahtlusaluse isiksusest, seda suurema tõenäosusega saime ta kätte või suutsime ära hoida tema uusi kuritegusid. Näiteks pantvangijuhtumite korral määrab teadmine, kas meil on tegemist eeskätt paranoilise, kiskjatüüpi, nartsissistliku või äärmiselt ebastabiilse isikuga, olulisel määral ära selle, kuidas, kui sageli või millisel viisil tuleks kurjategijaga suhelda. Samuti aitab see valida võimalikke meetmeid pantvangi vabastamiseks. Kurjategija isiksusetüübi tundmine on andnud meile teavet olukorra tõenäolise lahenduse kohta, kuna isiksuseomadused näitavad sageli ära, millise suuna võib isiku käitumine järgnevalt võtta. See on põhjus, miks me tõdeme käitumisanalüüside puhul: „Parim tulevikukäitumise ennustaja on minevikukäitumine”. Ehk tsiteerides ühte legendaarset inimloomuse üle mõtlejat:
„Me oleme see, mida me korduvalt teeme.”
Seega, kui teile pakub huvi küsimus, miks ohtlikud isiksusetüübid on just täpselt sellised, nagu nad on, siis ei ole see raamat teie jaoks. Ent kui te tahate teada, kuidas nad mõtlevad ja käituvad, kui tahate kaitsta ennast, oma sõpru ja sugulasi või oma ettevõtet, siis on just see sobiv koht alustamiseks.
Minu väljaõpe ja isiklik filosoofia lähtuvad põhimõttest, et iga inimene väärib eetilist ja lugupidavat kohtlemist. Kuid samuti usun ma, et ühelgi inimesel ei lasu sotsiaalset kohustust langeda kellegi ohvriks. Las ma kordan: ühelgi
