pakkusid välja ja asusid soovitama väherasvaseid dieete. Minu isa proovis neist mitmeid ja võttis igaühega kaalus alla. Häda oli selles, et ta ei suutnud nende juurde püsima jääda. Ta polnud ainus. Isegi nende väherasvaste dieetide edu, mida hoolega järgiti ja kus patsiendid olid väga motiveeritud, oli kasin.
Hea näide sellest on katse „Vaata tulevikku” aastal 2001.4
USA 16 meditsiinikeskust värbasid rohkem kui 5000 ülekaalulist suhkruhaiget osalema randomiseeritud kontrollitud uuringus. Pooltele pakuti standardset ravi, ülejäänud pandi rasvavaesele dieedile. Rasvavaesel dieedil olijad said isiklikud toitumisnõustajad, treenerid ja toetavad grupiseansid – parima abi, mis võimalik.
Katse pidi kestma aastani 2016, aga lõpetati kümne aasta pärast kui „kasutu”. Kuna oli näha, et rasvavaesel dieedil olevad patsiendid olid kaalus ainult natukene rohkem alla võtnud kui kontrollgrupp ning südamehaiguste ja insuldi esinemises polnud mingeid erinevusi. Suhkruhaiged patsiendid olid suutnud vähendada rasvase toidu söömist, aga see polnud aidanud neil kaalus alla võtta ega toonud tervisele muud loodetud kasu.
Samal ajal toimis rasvavastane kampaania väga edukalt ses mõttes, et kogu maailm sõi nüüd palju rohkem rasvavaba ja vähese rasvasisaldusega dieettooteid. Aga inimesed ei kõhnunud, vaid läksid üha paksemaks.
Osa probleemi oli tingitud sellest, et tootjad, võttes rasva toidust välja, asendasid selle suhkruga, et toode oleks maitsvam. Näiteks väherasvane Starbucksi muffin sisaldas 430 kalorit, mis on sama palju kui 13 lusikatäit suhkrut.
Inimesed arvasid, et kui toote sildil öeldakse, et see on rasvavaba, siis see ei tee sööjat paksuks. Leidus arste, kes rääkisid inimestele, et süsivesikuid süües ei saa paksuks minna, ja üks juhtivaid toitumiseksperte Jean Mayer ütles, et üldsusele süsivesikutevaba dieedi määramine võrdub massimõrvaga.
Mina õppisin arstiteadust 1980ndatel, kui rasvavastane kampaania oli täies hoos. Ma loobusin võist, koorest ja munadest. Sõin harva punast liha ja hakkasin jooma rasvavaba piima ja sööma väherasvast jogurtit, mis kumbki mulle ei maitsenud, aga mida pidasin enesele kasulikuks.
Järgmiste aastakümnetega võtsin hoolimata pingutusest juurde 14 kg (olin olnud kleenuke arstitudeng) ja mu veresuhkur sööstis üles. Süsivesikurikas ja väherasvane dieet ei teinud mind tervemaks. Vastupidi.
Miks?
Süsivesikud ja insuliin
Mis puudutab süsivesikuid, eriti kergestiseeditavaid, nagu suhkur, aga ka hommikuhelbed, pasta, leib ja kartulid, siis need imenduvad kiiresti ja paiskavad organismi suhkrut.
Pankreas reageerib sellele insuliini tootes. Üheks insuliini ülesandeks on alandada kõrget veresuhkrutaset ja ta teeb seda, aidates energianäljas rakkudel, nagu neil, mis on teil lihastes, suhkur kätte saada.
Paraku tekitab aastatepikkune ebatervislik toitumine ja väheaktiivne eluviis nn insuliiniresistentsust, mis tähendab seda, et inimese keha muutub insuliini suhtes järjest vähem tundlikuks.
Veresuhkrutase tõuseb. Selle tagajärjel toodab pankreas järjest rohkem insuliini. Aga sellega on sama lugu nagu laste peale karjumisega. Mõne aja pärast nad lihtsalt enam ei kuula.
Samal ajal, kui teie lihasrakud muutuvad insuliiniresistentseks, pressib insuliin ülemääraseid kaloreid rasvarakkudesse. Insuliinitaseme tõustes muudetakse järjest rohkem energiat lihtsalt rasvaks. Mida kõrgem on insuliinitase, seda paksemaks inimene läheb. Aga mida rohkem kaloreid te lasete rasvaks saada, seda vähem jääb teile kaloreid alles kogu ülejäänud organismi toimimiseks.
Seda võib võrrelda kütusega, mille te selle asemel, et seda paaki panna, panete lihtsalt auto pakiruumi. Kütusenäidik langeb, aga teie meeletud katsed kütust lisada ebaõnnestuvad, sest kütus läheb lihtsalt valesse kohta.
Samamoodi ütlevad teie lihased, mis on kütuseta jäetud, ajule, et peate rohkem sööma. Mida te teetegi. Aga kuna teie insuliini kõrge tase stimuleerib rasva talletama, lähete muudkui paksemaks, samal ajal näljas olles.
Tunnustatud lasteendokrinoloog dr Robert Lustig, kes on ravinud sadu ülekaalulisi lapsi, rõhutab oma suurepärases raamatus „Fat Chance”, et rasvumise mõistmiseks tuleb aru saada insuliinist. „Rasv ei kogune ilma energia salvestamise hormooni insuliinita,” kirjutab ta. „Insuliin muudab suhkru rasvaks. See paneb teie rasvarakud kasvama. Mida rohkem insuliini, seda rohkem rasva.”
Ta väidab, et peamine põhjus, miks rasvumine on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud, on selles, et meie keha toodab palju rohkem insuliini kui kunagi varem.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
