style="font-size:15px;"> “Oo jaa, muidugi.”
Berger võttis letialuselt riiulilt sulepea ja paksu reklaambrošüüri, mis pakkus ühtset komplekti televisiooniseadmeid, ning pööras ette selle tagakülje. Frederica dikteeris kümnekohalise koduse numbri, teades, et Sibilo, Tavernier, Perigor ja Palotin on niigi “vaimustuses” ta projektidest. Damien Berger kirjutas numbri brošüüri kirevale tagalehele ja maalis selle kohale rasvaselt trükitähtedega “FREDERICA”.
“Tegelikult,” kuulis naine oma häält, “kutsuvad kõik mind Freddyks.”
Mees kergitas kulme.
“Tõesti? Kummaline… Ma tean paljusid Freddysid, kuid teie ei sarnane ühegagi neist.”
Endalegi ootamatult tundis Frederica, kuidas ta punastab. Ta heleda näonaha ja punaste juuste juures oli seda raske peita.
“Ma… hmm… noh, kohtume siis neljapäeva õhtupoolikul.” Ta pöördus kiiresti ringi, et pääseda piinlikust olukorrast, kuid oli sunnitud lisama: “Tänan. Suur, suur tänu!”
“Võtke heaks,” vastas mees, pani jälle käed rinnale vaheliti ja noogutas.
Frederica lendas kuulina kauplusest välja ja isegi ei takerdunud seadmekuhilatesse põrandal. Süda rinnus kloppis meeletult. Jõudnud viimaks kõnniteele, taipas ta, et päev oli igati õnnestunud. Vaatamata kõigele.
Xavier ei oleks talle ilmaski andnud viit tuhandet franki! Muidugi, midagi oleks ta ikka andnud – võib-olla isegi rohkem kui Palotin –, kuid viis tuhat? Mitte iial. Frederica puhkes naerma ja pani rahatähed rahakotti. Ta oli valmis suudlema selle mehe jalgu, kes mõtles välja Berger TV müüjate ametipäeva. Seejuures ärritas teda vaid üks asjaolu.
Miks ta küll ütles, et ta hüüdnimi on Freddy? Nii kutsuvad teda ainult lähedased ja sõbrad. Tööl on ta Frederica, toimekas advokaat. Õigusteaduste hai – peaaegu. Freddy aga on tundlik ja abitu noor naine, kes meeleheitlikult igatseb perekonda luua.
Intuitsioon ütles, et sellise mehega nagu Damien Berger ei tasu olla tundlik ja abitu. Berger on saavutanud omaette kabinetiga kõrge ametikoha, demonstreerides kaubanduses silmapaistvat nutikust ja edu. See aga tähendab, et ta peab olema otsustusvõimeline ja oskab haarata härjal sarvist. Kui Frederica ei ole nüüd ettevaatlik, sõidab see Damien temast teerullina üle, võistkond kuulub peagi mehele ja Berger TV-le, aga mitte talle ja lastele.
Kui ta kaotab valvsuse ja võtab mehe meelitusi tõsiselt, siis toob see kindlasti häda kaela. Kui ta isegi peaks hakkama teda Freddyks hüüdma, siis asjaajamises peab ta jääma Fredericaks.
Damien võttis kolm tuhandefrangist rahatähte ja tegi tusameelselt paar sõrmenipsu.
“No mul ei ole lihtsalt rohkem kaasas! Ülejäänu tagastan hiljem. Ausõna.”
“Asi ei ole üldse rahas,” ütles Nercet. “Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et just teie ise rikkusite firma reeglit, mille, muuseas, te ise kehtestasite. Ma kohe tundsin, et sellest müüjate hea töö eest premeerimisest midagi mõistlikku ei tule.”
Damien pani raha kassasse, sulges selle ja köhatas kavalalt.
“Ausalt öeldes, Nercet, tuleb müüjate asendamisest juhtiva personaliga, kes on harjunud istuma elevandiluust tornis, ärile ainult kasu. Ülemused raputavad pisut tolmu kõrvadest, töötajad aga, kes täidavad kassat reaalse rahaga, saavad nautida väljateenitud puhkust.”
Nercet krimpsutas nägu.
“Olgu, teatud tõetera selles muidugi on. Aga milleks oli vaja sponsida mingit jalgpallimeeskonda? See ei ühti kuidagi firma poliitikaga!”
“Firma poliitika ei puutu antud juhul asjasse,” tunnistas Damien. “Mul lihtsalt tekkis soov tutvuda selle daamiga pisut lähemalt.”
Nercet tõstis teatraalselt silmad taeva poole.
“Viis tuhat franki võimaluse eest tutvuda naisega? Ja seda räägib mees, kellele naised ise kaela langevad!”
“Need on minu viis tuhat franki,” lausus Damien väärikalt.
“Aga kuidas jääb firma poliitikaga?”
“Minu firma. Mida tahan, seda teen.”
“Kui kaua, teie arvates, kulub tal selgusele jõudmiseks, et te ei ole mingi üks paljudest juhtidest, vaid D. A. Berger ise?”
Damien naeratas.
“Loodan, et kaua.”
Nercet ohkas ja raputas halli pead.
“Härra, ma ei mõista teid. Ei ole kunagi mõistnud ja ilmselt ei hakkagi mõistma.”
Damien puhkes naerma ja patsutas asepresidendile sõbralikult õlale.
“Öelge mulle, Nercet, kas te olete kunagi olnud noor ja poissmees?”
“Muidugi.”
“Näete siis…”
“Mis – näete siis?”
“Kas teil ei ole kunagi olnud soovi joosta, joosta puhtalt tagaajamise lustist?”
“Ma ei saa endale sellist luksust lubada,” vastas asepresident süngelt.
Damien raputas kaasatundvalt pead, siis naeratas ja lisas: “Aga mina saan. Tõestus – terve kaunitaride kollektsioon minu kapis.”
“Ja rida sälke voodi peatsis,” pomises Nercet.
Berger osutas sõrmega meelekohale.
“Ainuke arvepidamine, mida vajan, asub siin.”
“Loodame, et see sinna jääbki,” torises Nercet.
Eelmises elus oli Nercet kindlasti mõnes Inglismaa lossis ülemteener, mõtles Damien. Ainult ülemteener saab olla nii väljapeetud. Aga ametipostil on ta asendamatu. Suuresti tänu Nercet’le ja ta meeskonnale töötab Berger TV nagu kellavärk. Selle mehe ainuke puudus seisnes selles, et ta ei armastanud tööd leti taga. Nercet, nagu suurem osa teisi juhte, peab end sellest kõrgemal seisvaks, kuigi tegelikult oli see geniaalne ettevõtmine. Damien mõtles kaubandustöötaja ametipäeva ise välja, et juhid ei unustaks praktilist elu. Ja kuna ta uskus isikliku eeskuju tähtsusesse (vähemalt äris), siis seisis ta ka ise meeleldi leti taga.
Damien mõtles, et see meenutab talle möödunud aegu, kui ta alles otsis tegutsevate turugigantide vahel oma nišši, kuid tegelikult ei olnud asi selles. Ajast, kui ta pärast ülikooli lõpetamist esimese poe avas, on palju vett merre voolanud. Tõele au andes peab tunnistama – vett on voolanud nii palju, et see on ta enda kaasa viinud. Nüüd peetakse Damieni omal alal üheks kaptenitest…
Kui ma neljapäeval Freddy juurde sõidan, pean Porsche kindlasti Renault’ vastu vahetama, mõtles ta endamisi.
Freddy. Naljakas nimi ühele naisele. Eriti naisele, kes selline välja näeb. Ei, teda ei saa lugeda rabavaks kaunitariks. Ja kui järele mõelda, pole ta üldse tema maitse. Tavaliselt tõmbavad teda igas mõttes soliidsed naised: toredad sinisilmsed blondiinid, kes eelistavad erepunast huulepuna ja kohutavalt kõrgetel kontsadel kingi. Mis teda siis selle punapea juures võlus? Päris hea figuuriga, aga ei midagi erilist?
