Nende sihtmärgiks oli Haddock.” Royce koputas nimetissõrmega vastu lauda. „E-kirja juures on huvitav, et see pärines ühelt meeskonnaliikmelt kongresmen Crane’i kabinetist.”
Sean hüppas jalule, temas tärkas lootus. „On sul nimi?”
Ülemus noogutas. „Jah.”
„Kas sa oled ta ülekuulamiseks siia kutsunud?”
„Mitte päris.”
„Mida sa sellega öelda tahad?”
„See e-postiaadress kuulub ühele õigusnõunikule, kes saatis Haddocki Dindis.”
Sean mõtles kohe TJ-le ning hajutas siis selle mõtte sama kiiresti. TJ töötas Haddocki, mitte Crane’i heaks. „Kes see oli?”
„George Fenton.”
Nime ära tundes raputas Sean pead. „Kas ta mitte…”
„Polnud üks meestest, kes pommirünnakus suri?” Royce noogutas.
„Miks kavandaks ta pommiplahvatuse, mis võtab ka temalt endalt elu? See pole loogiline, kui ta just märtrit ei mänginud.”
„Kiri oli saadetud Haddocki visiidi teisel päeval ning kattub ühe koosolekuajaga, kui kõik õigusnõunikud olid koos Haddockiga. Me ei usu, et George selle saatis. Pakuksin, et keegi teine saatis kirja siit, Ühendriikidest, kasutades George’i e-postiaadressi. Lisaks sellele on uudiseid ka minu kontaktisikult CIA-st.”
Sean kukkus toolile, mis asus Royce’i laua ees, olles valmis ammutama kõike, mida mehel öelda oli. Põletav tundmus moodustus tema rinnus ning hakkas väljapoole kiirgama.
„Üks lobist K tänaval on hakanud läbi suruma kongresmen Crane’i, et toetada ühe teise Aafrika rahva, Arobo, Millenniumi Väljakutse fondi taotlust.
„Arobo piirneb Dindiga.” Sean istus ettepoole. „Neetud.”
„Jaa. Seda tasub uurida.”
„Haddock oleks peaaegu saanud heakskiidu Millenniumi Väljakutse fondi rahastamise projektile Dindile. Kuulsin, et kongresmeni surm põhimõtteliselt lõpetas läbirääkimised. Sel juhul ei saa Dindi Ühendriikidelt pennigi.”
„Seda arvasin ka mina, enne kui kontrollisin.” Royce tõstis laualt paberilehe ning ulatas selle Seanile. „Dindi taotlust lihtsalt ei suruta läbi, vaid seda püüdlust juhib kongresmen Ann Malone.”
Sean silmitses faksikoopiat teksti lugemata. „Kas Haddocki surm on Millenniumi Väljakutse fondi rahastamisega kuidagi seotud või mitte?”
„Hea küsimus.” Royce’i silmad tõmbusid pilukile. „Seepärast tahangi sind selle asja puhul sisse saata.”
„Kuhu sisse? Tolle lobisti juurde?”
„Ei. Ma panin su ametisse kongresmen Malone’i meeskonda. Tema kabinet asub Crane’i oma kõrval. See peaks sind lähemale aitama. Kui Crane’i nüke Arobo heaks on kuidagi seotud surmadega Dindis, oled sina seal, et seda välja uurida ning vajadusel ka Malone’i kaitsta.”
Tundes juba lipsu end kägistamas, venitas Sean T-särgi kaelust. „Sa ju tead, et TJ Barton töötab selles majas. Ta tunneb mind ära.”
„Selle riski peame lihtsalt võtma. Me ei saa muud võimalust endale lubada.” Royce’i huuled tõmbusid virilaks naeratuseks. „Sa oled sarmikas tüüp, olen kindel, et suudad midagi välja mõelda.”
Sean polnud selles nii kindel.
Royce toetas küünarnukid lauale. „Tahad, et saadaksin pigem Valdezi või Püssi?”
Kujutluspilt Martyst tema käte vahel suremas ilmutas end. Seani huuled tõmbusid pingule, kriipsuks. „Ei. Tahan leida kaabaka, kes seda tegi.”
„Seda ma arvasingi.”
„Võib-olla peame ka TJ missiooni kaasama, et panna teda koostööd tegema.” Seani sisikond tõmbus selle mõtte juures pingule.
„See jääb sinu otsustada.” Royce nõjatus jälle tooli seljatoele ning tõstis telefonitoru, nende vestlus lõppes ning Seani mõistus liikus juba edasi teiste asjade juurde. „Pühi enda parimad ülikonnad tolmust puhtaks, McNeal. Lähed Rayburni hoonesse tööle.”
Kolmas peatükk
TJ lükkas ukse lahti ning astus avarasse kabinetti, millele andsid tooni puitpaneelid ning rikkalikud vaibad. „Kongresmen Crane, te peate poole tunni pärast Valges Majas olema.”
„See neetud CIA on viimase kolme tunni jooksul siin kabinetis ringi luusinud, mulle küsimusi esitanud… ja ka kõigile teistele, isegi uuele asendustöötajale, kelle me just palkasime.”
See oli uudis. „Miks?”
„Sellel on midagi pistmist pommiplahvatusega Dindis.” Crane virutas pastaka lauale. „Ma ei tea, miks nad just mind küsitluse sihtmärgiks valistid. Mul ei ole ju pommitamisega midagi pistmist. See, et toetasin Arobot, ei tähenda, et tapaksin rahastamise nimel.” Mees tõusis püsti, libistas pintsaku selga ning noogutas paberitele laua keskel. „Mul on päeva lõpuks nendest raportitest kokkuvõtet vaja.”
„Jah, sir.” Kui Crane ukse poole liikus, hakkas TJ laualt pabereid kokku koguma. Teiste seas lebas ka tavaline kaust. „Kas tahate, et võtaksin ka selle?”
Mehe käsi peatus pintsaku kinninööpimisel. „Ei, sellega tegelen ise.” Crane silus revääri ning seisatas ukse juures naist oodates.
TJ kehitas õlgu ning järgnes talle. Kongresmen Haddock oli talle oma kabinetis vaba voli andnud. Crane polnud veel õppinud teda usaldama, mees ei lubanud ka teisi, kel oli meeldiv võimalus temaga koos töötada, oma kabinetti siis, kui teda ennast kohal polnud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
