vastas ukse poole suundudes otsusekindlalt: “Ma abiellun Hayleyga, isegi kui pean teda väevõimuga alatari ette tirima. Pane mu sõnu tähele.”
“Järgmine klient on kohal,” teatas Lucy Hayleyle, ilmudes protseduuride toa uksele.
“Tänan, Lucy,” vastas Hayley, kohendades hooldusvahendite kandiku katet. “Tulen hetke pärast talle vastu.”
“Hm…” köhatas Lucy. “See on meesterahvas. Ja minu arvates ka üsna nägus.”
Hayley pöördus kulmu kortsutades Lucy poole: “Aga tavaliselt tuleb sel ajal proua Fairbright oma kulme värvima. Kas ta muutis viimasel hetkel oma aega?”
“Ju vist,” vastas Lucy. “Olen kindel, et see muudatus ei valmista sulle pettumust. Jumal, ma tahaksin ise tema rinnakarvu eemaldada või mis iganes ta teha tahab.”
“Mida ta tahab teha?”
Lucy kehitas õlgu. “Ma ei tea. Ma ei vaadanud. Ta lihtsalt ütles, et tal oli kella kolmeks sinu juurde aeg kokku lepitud. Ta oli üsna nõudlik ses suhtes.”
“Kui ta tahtis just mind, siis seda ta ka saab,” lausus Hayley uhkusega ja tsiteeris oma uut motot: “See ongi ilusalongi Bayside Best eesmärk – pakkuda kõigile nais- ja meesklientidele tõeliselt meeldejäävat iluteraapiaelamust.”
Hayley silus oma roosa ja valge kombinatsiooniga tööriietust ning astus säravalt naeratades ooteruumi. Järgmisel hetkel, kui sihvakas mehekogu seemisnahkse kattega toolilt püsi tõusis,ahmis naine juba õhku.
“Sina?” hüüatas Hayley jahmunult.
“Sind on samuti meeldiv näha, Hayley,” lausus Jasper sõnu venitades. “Kuidas äril läheb?”
Naine surus hambad kokku ja põrutas jalaga vastu põrandat. “Kao mu salongist. Silmapilk.”
Jasper kiikus rahulikult kandadel ja vaatas salongi ooteruumis ringi. “Ah et sinu salong?” Mees vilistas ja vaatas oma tumepruunide silmadega uuesti naise sädemeid pilduvatesse sinakasrohelistesse silmadesse. “Kahju, et sa sellest ilma võid jääda.”
Hayley vaatas Jasperit vihkava pilguga. “Mida sa ütlesid?”
Mees naeratas loiult. “Ma ostsin natuke kinnisvara siia kvartalisse. See oli tõeliselt hea tehing. Lausa uskumatult soodne.”
Hayley tundis, kuidas rinnus pitsitas, nagu ei suudaks süda otsustada, kas kiiremini lüüa või sootuks seiskuda. “Ja siis?”
“Ja siis…” lausus mees meelega venitades, “olen mina tänasest alates sinu uus majaomanik.”
Hayley põrnitses Jasperit jahmunult. “Aga… aga see on võimatu!”
Mees asetas käed rinnale risti, silmad rahulolevalt säramas. “Juriidilised paberid aeti täna hommikul korda,” lisas Jasper. “Seda tulingi sulle ütlema.”
Äkki kostis rõõmus helin. Järgmine klient sisenes salongi. Hayley naeratas tulijale põgusalt ja pobises, et Lucy tuleb kohe temaga tegelema. Seejärel pöördus ta tagasi Jasperi poole ning lausus mehele jäiselt: “Me ei saa seda siin arutada. Lähme minu kontorisse.”
Hayley läks ees, jalad tinarasked ja miski kõhus keeramas. Iga kord, kui ta Jasper Caulfieldi kohtas, haaras teda kohutav raev. Kuigi ta ei olnud meest kolm aastat näinud, polnud see muutunud.
Ta vihkas meest endiselt ja ihkas kättemaksu.
Naine avas kontori ukse ning istus laua taha, et varju leida, kuid sellest ei olnud abi. Kohe, kui mees sisse astus, tundus tuba justkui poole väiksemaks kahanevat. Ja kui mees Hayley vastas istet võttis, tundis naine laua all mehe pikkade jalgade puudutust. Ta surus jalad ruttu kokku ning sättis neid meest süngelt põrnitsedes paremasse asendisse.
“Ilmselt kavatsed sa minult röögatut renti küsida,” lausus Hayley põlglikult.
“See sõltub,” vastas mees läbitungimatu pilguga naist jälgides.
“Millest?”
“Sinu koostöövalmidusest.”
Hayley haaras mõlema käega lauast kinni. “Asu parem kohe asja juurde. Kui sa tulid mind hirmutama, siis võid kohe lahkuda. See sul ei õnnestu.”
“Tegelikult tulin ühe teise asja pärast.”
“Tõesti?” küsis naine irooniliselt. “Sa soovid siis ikkagi luksuslikku näohooldust?”
“Ma tahan sind endale naiseks.”
Hayley pilgutas silmi. “Mida sa tahad?”
“Ma tahan sinuga abielluda,” lausus Jasper, vaadates naisele oma sügavpruunide silmadega tungivalt otsa.
“Sa teed nalja.”
“Ei tee.”
Naine tõusis püsti ja lükkas tooli mürtsuga vastu seina. “On sul ikka jultumus tulla siia minu aega raiskama!” pahandas Hayley. “Ma tean, et see on tühi sõnakõlks, aga ma ütlesin seda juba eile Geraldi advokaadile, et ma ei abielluks sinuga ka siis, kui sa oleksid viimane mees maamunal, ja sa tead seda.”
“Kas ma pean kõik mehed hävitama, et sinu sõnade õigsuses veenduda,” märkis Jasper lakooniliselt.
Hayley hingas vihaselt välja ja osutas ukse poole. “Kao välja!”
Mees nõjatus toolil tahapoole ja tõstis jala üle põlve. Jasperi sundimatu hoiak ajas naist veel enam vihale.
“Eks püüa mind sundida,” lausus mees.
Nähes väljakutset mehe silmis, tundis naine kõhus liblikaid. Hayley süda hakkas pekslema ja jalad värisema, nagu oleks ta äsja ettevalmistuseta maratoni läbinud. Jasper Caulfieldi läheduses tundis ta end alati sedasi. Naine ei mõistnud, kuidas üks inimene, keda ta kogu hingest vihkas, suutis teda nii tigedaks ajada, kuid samas ka ärevaks ja ebakindlaks muuta.
“Ma palun sul viimast korda lahkuda, seejärel kutsun ma juba politsei,” lausus Hayley, üritades kindlameelselt kõlada.
Jasper tõusis püsti ja jäi naise ette seisma. Hayley astus sammu tagasi, kuid tema kontor oli nii väike, et taganeda polnud võimalik.
“M-mine eemale,” lausus naine ahastavalt.
Mees astus sammu lähemale, silmad naisele suunatud. “Mida sa kardad, Hayley?” küsis Jasper. “Et ma võiksin sind suudelda, nagu sa aastaid tagasi mind anusid?”
Naine surus hambad kokku, punastades, sest talle meenus, kuidas ta sel ühel korral oli enesekontrolli kaotanud. “Sa ei julgeks.”
“Ma ei oleks selles nii kindel,” vastas Jasper kelmikalt, seejärel võttis ta ühest naise tumedast lokist kinni ning hakkas seda ümber oma sõrme kerima.
Hayley neelatas, kui tundis kuklas karvu püsti tõusmas. Naise kõhus hakkas keerama, kui Jasper talle nii lähedale läks, et riivas ta rindu. Hayleyl oli kohutavalt häbi, et ta keha mehele niimoodi reageeris. Ta tundis, kuidas nibud vastu rinnahoidja pitsi kõvemaks läksid ja enesekontroll nõrgenes, kui iha endast märku hakkas andma.
“Kas
