kaheukseline BMW New Yorgi numbriplaatidega. „Oled sa New Yorgist?“
„Auto on seal registreeritud.“
„Ma ei küsinud seda, ega ju?“
Brody ei vastanud. Ta ei teeselnud, nagu poleks teda kuulnud, otsustas Heather. Mees otsesõnu ignoreeris teda. Heather mõtles, kas see oli viisakas moodus teada anda, et ta on föderaalagent, kel pole mingit kavatsust endast palju rääkida. Võibolla ta ei saanud. Võibolla oli tema taust salajane.
See polnud mõte, mida talle heietada oleks meeldinud, kui ta Brody kõrvale BMW-sse istus.
„Oled sa relvastatud?“
„Relvastatud?“
„Tead isegi. Relvaga.“
Mees käivitas auto. „Heather, ma olen lihtsalt mees, kes külastab vana sõpra. Kus sa linnas elad?“
„Ohaka teel. Mäletad seda?“
Brody raputas pead. „Ei.“
„See on linnaväljakult ära keerata. Linna raamatukogu on nurgal.“
„Pentsik väike Knights Bridge.“
„Maja kuulub Phoebe O’Dunnile. Kas sa teda mäletad?“
„O’Dunni õdedest kõige vanem. Nad olid meie lähimad naabrid, kui me elasime järve ääres.“
„Igaüks linnas ootab, et Phoebe teatab varsti oma kihlusest. Ma arvan, et ta hoiab selle maja alles isegi pärast abiellumist. See on heas korras. Ma joonestan plaane uue köögi ja vannitoa jaoks.“ Heather polnud kindel, miks ta Brodyle seda kõike rääkis, kuid mees paistis huvitatud olevat. „See on lõbus. Olen avastanud, et mul on kirg sisekujunduse vastu.“
„Sellest on tihti abi, kui oma kirgi tuntakse,“ märkis Brody.
Heather polnud kindel, mida mees sellega mõtles, kuid otsustas seda teemat mitte arendada, kuna see sisaldas sõna kirg. Ta oli ühe päeva kohta juba piisavalt välja pahvatanud.
Kui nad jõudsid Vici sissesõidutee lõppu ja keerasid linna poole looklevale maanteele, märkas Heather, et talvised tingimused ja tänavavalguse puudumine ei paistnud Brodyt vähimalgi määral häirivat. Ta sõitis enesekindlusega, mida Heather oleks pidanud ootama.
„Phoebe maja on paremal viimane,“ ütles ta, osutades piki Ohaka teed. „Ka see ehitati 1912. aastal. See pidi Knights Bridge’is üks hea aasta olema, kas sa ei arva?“
„Ma ei teadnud, et Knights Bridge’il oli üldse häid aastaid.“
„See, agent Hancock, on negatiivne suhtumine.“
Brody naeratas talle. „Praktiline.“ Ta peatus väikese maja ees. „Kui sa vajad hommikul Vici juurde sõidutamist, siis helista mulle ja ma tulen sulle järele.“
„Mul ei ole su numbrit.“
„Jah, on küll. Ma sain sinu oma Vicilt ja saatsin sulle sõnumi.“
„Tubli töö.“
Mees naaldus istme seljatoele. „Ära unusta käivitusjuhtmeid kaasa võtmast.“
„Ei unusta.“ Heather hakkas ust avama, ent suunas siis talle pilgu. „Mida sa tegid, et mu vendi pahandada?“
„Üks asi on see, mida ma tegin, ja teine asi see, mida ma nende arvates tegin.“
„Võin kihla vedada, et need kaks langevad kokku.“
„See kõik on minevikus.“
„Nüüd on suurem kala praadida, ah? Midagi ei ole halvasti, ega?“
„Halvasti milles? Hüljatud kuldne retriiver põgeneb metsa?“
„Halvasti selles, et föderaalagent ilmub Knights Bridge’i.“
„Head ööd, Heather.“
„Halvasti selles, et Brody Hancock ilmub pärast kogu seda aega Knights Bridge’i.“
„Kas sa ei jäta kunagi järele?“
„Saad sa mu küsimuste esitamise pärast arreteerida?“
„Ma mõtlen selle üle.“
„Sa ju ütleksid mulle, kui ma oleksin mingis ohus, eks ole?“
„Ma ütlesin sulle täna ja sa käskisid mul põrgusse kerida.“ Ta kummardus Heatherile lähemale. „Mine, Heather. Söö üks kena õhtusöök ja lõdvestu.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
