Gallagheri tüdrukud 3: Ära usu, mida näed. Ally Carter

      „Oota!” karjatas ta.

      „Sinuga ei juhtu midagi,” kinnitasin poisile.

      „Aga kas ma ei peaks…” pomises ta poisi kombel, kes teab, et peaks olema rüütellik, kuid pole päris kindel, kuidas see käima peaks.

      Kuulsin selja tagant Macey valukarjeid, kuid siiski keskendusin muule. Vajutasin rohelisele nupule mingil põhjusel teadmises, et Prestoni katuselt päästmine on praegu minu peamine ülesanne.

      „Hoia kinni!” Järgmisel hetkel võttis gravitatsioon juhtimise üle ja Preston langes kakskümmend korrust allapoole ohutusse kohta.

      Oleksin seda tõsiasja nautinud, kuid ründajate tähelepanu näis ümber koonduvat. Vaatasin, kuidas naine käe tõstis ja mu kõrvale osutas, kuhu Macey end just sättis.

      „Nabige ta kinni,” käskis ründaja. Heitsin kiire kõrvalpilgu sõbrannale – Ameerika Ühendriikide senaatori ja ühe maailma rikkaima naise tütrele. Sõbrannale, kelle nägu vaatab vastu kõikidelt riigi ajakirjalettidelt. Sõbrannale, kes on iga inimröövija unistus.

      Taganesime Maceyga aeglaselt. Jõudsime selja taga asuvale seinale üha lähemale ja lähemale ning teadsin, et oleme nurka aetud.

      „Ei!” hüüdsin. Justkui jätaks nad seda kuuldes asja katki.

      Ning seal see asuski – roostes tuulutusvõre kolm meetrit sellest uksest paremal, mille avamise lootuse olin täielikult maha matnud. Heitsin ennast maapinnale, lõin võret kõigest jõust jalaga ja tundsin, kuidas see pisut järele annab. Äsasin uuesti, samal ajal sööstsid mu selja taga mehed Macey suunas. Kuulsin südant pööritavat praksatust. Pöördusin ringi ja nägin toakaaslast käsivarrest haaramas ja valust ulgudes pikali kukkumas. Tagusin kõvemini ja sedapuhku andis vana tuulutusrest surve all järele. Võre hüppas lahti ja heitsin selle ühe Macey järele küünitava mehe pea suunas. Kuulsin metalli vastu pealuud kõmatamas, kuid ei jäänud kahjusid uurima – Macey krabamise ja tema nügimisega tuulutusvõrest jäänud ava poole oli liiga palju tegemist.