peale närvi. Ümbritsevate inimeste eest on ta oma halba enesetunnet hästi varjanud. Ta on abielus, tal on kaks last, hea töö ja suur korter – tema ju küll õnnetu ei ole. Kõik välised tegurid õnnelikuks eluks on olemas, aga miski ikka ei klapi.
Ajame tunni jagu juttu ja siis ütlen, et arvatavasti on tema stressitase olnud kõrge juba pikemat aega ning arvatavasti on sellest tingitud ka kehvem mälu, uneprobleemid, paanikahood ja muud sümptomid. Kasu võiks olla antidepressantidest, aga mingeid ravimeid ta ei taha. Selle asemel küsib ta, kas leidub mingit muud võimalust ja mina selgitan, et tavaliselt on kasu teraapiast, lisaks võib ta hakata jooksmas käima. See kõlab tema meelest imelikult. „Üks asi on ravimid ja teraapia, aga jooksmine? Kuidas see peaks stressi vastu aitama?”
Võib öelda, et see mees ei ole oma probleemiga üksi. Tänapäeva Rootsis on stress tavaline põhjus jääda haiguslehele ja me ei ole selles osas ainulaadsed. Ameerika Psühholoogide Liidu (American Psychological Association) andmeil kannatab tugeva stressi all 72% kõigist täiskasvanud ameeriklastest ja 42%-l on selle tõttu uneprobleemid. Sarnaselt minu 37-aastase patsiendiga teab enamik neist, et raskekujulist stressi saab leevendada ravimite ja teraapiaga. Ning sarnaselt temaga ei tea paljud neist, et vast kõige tulemuslikum vahend on selle raamatu teema: liikumine. Nimelt on tõestatud, et liikumine ja treening on stressi ravimiseks ja ennetamiseks täiesti suurepärased vahendid. Selgitan nüüd, mida ja kuidas teha, et stressi ja ärevuse eest sõna otseses mõttes ära joosta.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
