style="font-size:15px;"> Jänes oli kergelt tüdinenud asjade tagantupitamisest ja tahtis näha, kuidas tööd ilma tema pideva juhendamiseta kulgevad. Hüples Saksa poe poole.
„Tere, mul on asja!” Ja Jänes rääkis oma soovist.
„No seda asja peab juhatajaga arutama, tal on küll praegu vähe aega, sest sanitaarkontrollid on kaela sadamas. Aga näe, siin ta ongi!”
Jänes: „Tere! Mina olen OÜ Porgand juhataja. Meie firma tegeleb Uduveerel mahepõllundusega. Meile pakuti MAXIMA’st võimalust osta odavalt ja järelmaksuga, aga meie leidsime, et teilt oleks lähemal. Tahaksime neljakuulist maksetähtaega, siis hakkavad tulud laekuma.”
Juhataja: „No miks ei saa, aga kas tagatist ka on? No näiteks jänese või karunahkades. Rebase omad käivad kah.”
Jänes kostis: „Nahku pole, aga võibolla nelja-viie kuu pärast, kui…”, ent sai sõnal sabast. „Praegu pakuks vastutasuks mahemulda ja mahesõnnikut. Pakkima peate ise, see pole suur töö.”
Jänes lahkus Saksa poest käppi hõõrudes. Seda küll ainult mõttes, sest käpad olid kinni punnis kottidega.
Tegijal juhtub ehk raskustega rinnutsi porgandite poole
Kui Jänes põllule jõudis, ootas Mäger teda halva uudisega, et nad on oma peenardega jõudnud kuklaste pesani, mis algul põllu ääres välja ei paistnud. Aga ta olevat nendega rääkinud ja nood olid teatanud, et oleme nende kiirtrassi pesast pärnapuuni ära tallanud. Mäger oli küsinud, et mida me nüüd tegema peaksime, kas hangime neile pärnaõienektarit? Kuklased olid arutanud ja öelnud, et muud pole vaja, kui et jätku neile sügisel viis porgandit pesa kõrvale.
Hunt, kes oli vahepeal mehe moodi tööd teinud, tuli ja ütles, et Mutt oli august hüüdnud, et tal on tähtis teade ja ootab maa all mutikäigus.
Jänes läks ja surus oma kõrva mutiauku. Mutt sosistas talle kõrva, et ta leidis maa alt poti, milles on palju sädelevaid vidinaid sees. Et mis ta peaks tegema ja kas see on ohtlik? Jänes vahetas kõrva ninaotsaga, mille ta auku pigistas ja ütles, et pole vaja midagi teha. Ainult märkigu koht hästi ära. Sügisel, kui saak on koristatud, kutsume muinsuskaitse. Muidu tallavad põllu ära.
Teistele teatas Jänes, et järgmisel aastal võibolla künname põldu juba traktoriga. Ta teadis, et muinasaarde leidjad saavad priske preemia.
Tema ülendatud meeleolu pühiti Hundi poolt kostnud raksatusega, millega labidavars teavitas oma allaandmisest. Too oli kasutanud labidat, kivi maast välja keeramisel, kangi asemel. Jänes tegi Hundile ajuloputuse ja saatis ta Kuuse talu peremehe käest küsima, kas too ei laenaks labidat või labidavart, kui juhtub olema. Jänes käskis Hundil öelda, et tagasi viime kohe, kui saame. Või siis porgandeid sügisel.
Hunt läks traavides, kuid tuli varsti sama targalt tagasi ning teatas: „Peremees soovitas, seejuures täie lugupidamisega, labidavars ise teha, kui meil kerves on, sest õige töömees oma riista teiste kätte ei anna mette.”
Õnneks oli Mäger kirvega saabunud ja kohe hakkasid laastud Hundi ümber lendama.
Tööd tehes aeg lendab ja iseendale töötades lendab ta topelt. Nii saabus kiiresti õhtu ja päikselatern koristas taevast oma viimasedki riismed. Teda jäi mõneks ajaks meenutama vaid roosakasoranž kuma Kuuse talu männimetsa taga.
Jänes ja tema töökas seltskond puhkasid oma kodudes mõnusasti välja päevast rahmeldamist ja nägid und kordaläinud päevast. Ainult Jäneseninaots tõmbles vahetevahel imelikult. Kas tõesti viirastusid talle intressid, laenud,maksuamet, kontrollijad, tähtajad, tööõnnetused, suvepõuad, vargad ja muud hädad, mis vaba ettevõtjat igal sammul varitsevad.
Loodame üheskoos siiski, et see on põhjustatud magusa, endakasvatatud porgandi erakordsest maitsest, mis tal juba suus keerles.
KOOLITUS
Jänes kohtab kraaviserval Kährikut.
Kährik: „Kuhu põrutad?”
Jänes: „Ah, ma niisama!”
Kährik: „Paneme linna! Ma teen välja!”
Panevad.
Jänes pole varem linnas käinud.
Kõik hirmus põnev.
Ja mis kõik müüa.
Osta tahaks, aga raha pole!
Kährik: „Pole probleem, kohe hangime!”
Lähevad poodi.
Kährik müüjale: „Raha siia ja pudel veini! Mul mehed väljas ootavad!”
Müüja: „Tohoh, mis nali see on? Kaduge enne, kui ma teile…!”
Kährik: „Olgu, saadan mehed peale!”
Kaovad.
Poe ees kaks politseinikku, relvad vööl.
Kährik suundub nende juurde: „Isa andis viiekümnese, saatis poodi veini tooma. Poes võeti raha ja kästi kaduda!”
Politseinikud suunduvad poodi: „Noh, kuhu see raha jäi?”
Müüja topib värisevate kätega kilekotti raha.
Politseinik: „No vaata sa mul, kui sa siin veel, siis…!”
Lähevad välja, annavad koti Kährikule.
See: „Aga vein?”
Politseinikud poodi: „Aga vein?”
Müüja kobab selja tagant riiulilt pudeli veini.
Politseinikud väljuvad.
Kährik ja Jänes kadunud.
Politseinikud löövad käega ja uudistavad veini: „Ohoo, sellist pole näinudki! Proovime?”
Proovivad.
Kährik teeb neist nurga tagant pilti: „Kui jamaks läheb, toome pildi välja!”
Seepeale jagab ta raha pooleks ja utsitab Jänest: „Vaat, kui tahad inimeseks saada, pead õppima raha tegema!”
PIDU METSAS
Jänes on jalutuskäigul oma haldusalal.
Äkki kuuleb puude ja põõsaste tagant üha valjenevat melu.
Jänes hüpleb lähemale.
Hundi jauramist terve laas täis. Sekka Rebase kilkamist.
Jänes läheneb ettevaatlikult ja õige suure kaarega.
Lärm
